VIDEO! Distantsõpe on võimendanud noorte vaimse terviste probleeme

"See periood tundub nii teadmata lõpuga, et lihtsalt tuleb selline tunne, et ma tõesti mitte kunagi ei jõua seda ära teha, mida oleks vaja teha. Ära teha seda, mida minult ootavad õpilased ja kolleegid. Kõige selle juures tuleb aga jääda veel kuidagi ka inspireerituks ja heaks inimeseks," kirjeldas oma tundeid järjekordse distantsõppe osas Tallina 32. keskkooli 12 c klassi klassijuhataja Kristina Jantson. 

Haridus

VIDEO! Distantsõpe on võimendanud noorte vaimse terviste probleeme

Liisa Tupits

"See periood tundub nii teadmata lõpuga, et lihtsalt tuleb selline tunne, et ma tõesti mitte kunagi ei jõua seda ära teha, mida oleks vaja teha. Ära teha seda, mida minult ootavad õpilased ja kolleegid. Kõige selle juures tuleb aga jääda veel kuidagi ka inspireerituks ja heaks inimeseks," kirjeldas oma tundeid järjekordse distantsõppe osas Tallina 32. keskkooli 12 c klassi klassijuhataja Kristina Jantson. 

Kristina õpilane Marta, kellel on hetkel käsil 12. klassi lõpetamine, ütles, et viimane aasta on teda kindlasti päris palju mõjutanud ja kõige rohkem just tuleviku plaanide osas. "Varem ma väga kindlalt teadsin, mida ma tahan edasi teha, aga enam ma väga ei tea. Ma olen mõelnud, et ma ei taha ülikooli minna, kui maailmas on selline olukord, sest ma olen juba praegu nii väsinud sellest solgutamisest koju ja siis jälle kooli," lausus Marta nördinult. 

Tänastest valikutest ainuke võimalik valik

Valitsuse otsusesse viia 5.-12. klassid distantsõppele, suhtutakse erinevalt nii lastevanemate, õpilaste endi, õpetajate kui ka koolijuhtide seas.   "Kindlasti on koolijuhtide seas väga palju neid, kes tunnetavad selle olukorra tõsidust ja nõustuvad, et see on tänastest valikutest ainuke võimalik valik. Kindlasti on ka neid, kes leiavad, et see ei ole hea valik. Igakord, kui me oleme koolijuhtidega kohtunud, mõistavad nad olukorda ja toimetavad siis lähtuvalt sellest olukorrast. Täna ei ole aega selle üle artutleda, kas valik on hea või halb," rääkis Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula. 

"Me oleme sellest päris palju ka linnas rääkinud, et tegelikult võiksid piirangud karmimad olla mitte ainult koolides, vaid üleüldiselt üle kogu riigi, sest me näeme, et vaatamata pingutustele kasvavad nakatumisnumbrid endiselt. Mis puudutab haridust, siis ma arvan, et see on väga õige tee, mille vabariigi valitsus on valinud," lausus Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. 

Näib, et koroonaajastul on võimalikud vaid halvad või veel halvemad valikud. Õpetajate tööpäevad on distantsõppe tõttu pikemaks muutunud, veebitunnid on kurnavad ning õpilastele tagasiside andmine on nüüd veelgi vastutusrikkam. Muret tekitab ka see, kas kõik tehnilised ühendused ikka vastu peavad.   

Depressioon tõstab pead 

Õpilaste hulgas on aga süvenemas depressioon. "Vaimne tervis on väga hullusti kannatada saanud. Kui koolis õpetades on õpetajal võimalik näha, kuidas õpilasel läheb või kuidas ta meeleolu on, siis ekraani tagant on seda keeruline märgata," tõdes Jantson. 

Tallinna 32. keskkooli 9. b klassi õpilane Lisette sõnul on kõige raskemaks osaks just igatsus klassikaaslaste vastu. Ta tunnistab, et emotsionaalselt on see periood kõigi jaoks raske olnud, kuna suur pinge on pidevalt peal olnud. "Pead ise kõike tegema, kõik need kontrolltööd on üksi kodus olles  vaja ära teha ja õpetaja päris tuge kõrval pakkuda ei saa. Kindlasti ma arvan, et on olnud pisaraid ja neid päevi, kus tuju on täitsa nullis," lisas Lisette. 

Kliiniline psühholoog Anna-Kasia Oidermaa usub, et oluline on leida see miski, mille üle ka praegu tänulik ja rõõmus olla. Kui pinged kasvavad üle pea, ei tohiks kindlasti häbeneda abi küsida. "Lastele ja noortele on eriti oluline see, et nad kuidagi oma sõpradega saaksid ühendust hoida ja kontaktis olla. Et nad saaksid rohkem rõõmustada mingite asjade üle oma elus ja niisama mängida, hullata ja lõbutseda. See toetaks neid väga palju," arvas Oidermaa. 

"Lisaks on tähtis see, et me oskaksime märgata väsimust ja vaimseid pingeid. Kindlasti saab õpilaste ja õpetajate vaimne tervis kannatada ja kui ühel päeval kõik see läbi saab, siis tuleb hakata neid haigusi ravima ja mõtlema selle peale, kuidas sellest olukorrast välja tulla," ütles Pajula. "Kõige tähtsam on mitte kaotada lootust - kui õpetaja kaotab lootuse, siis ongi kõik ning siis on meil paat täiesti karil," lisas Jantson. 

Laadimine...Laadimine...