VIDEO! Ekspert: viiruse levik on muutunud kriitiliseks

“Olukord koroonaviiruse nakkusega Eestis on raske ja kriitiliseks muutunud, sest igapäevased haigestunute numbrid näitavad, et igal pool Eestis saab nakatuda koroonaviirusesse," selgitas Terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko. “Hästi kõrgele on läinud 14 päevane nakatumiskordaja 100 000 elaniku kohta - see on 1121,46, mis on Euroopa Liidus üks kõrgemaid."

Pilt: Mats Õun

VIDEO! Ekspert: viiruse levik on muutunud kriitiliseks (2)

“Olukord koroonaviiruse nakkusega Eestis on raske ja kriitiliseks muutunud, sest igapäevased haigestunute numbrid näitavad, et igal pool Eestis saab nakatuda koroonaviirusesse," selgitas Terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko. “Hästi kõrgele on läinud 14 päevane nakatumiskordaja 100 000 elaniku kohta - see on 1121,46, mis on Euroopa Liidus üks kõrgemaid."

 

"Tõepoolest, olukord on jätkuvalt väga raske ja juba ka kriitiliseks muutunud, sest igapäevased lisanduvad haigestunute numbrid näitavad seda, et levi on üle-eestiline ja nakatuda võib igal pool. teeb muret positiivsete testide osakaal, mis varem oli 10,% nüüd 18-19%," ütles Terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko.

Väga kõrgele on läinud nakatumiskordaja, mis on tänase seisuga tõusnud üle 1100. 

"Jätkuvalt kõige suurem haigusjuhtude arv on Tallinnas ja Harjumaal. Maardu linna näitaja 100 000 elaniku kohta on üle-eestiliselt kõige kõrgem, 3120 . Haigusjuhte on juurde tulnud ja nakatumiskordaja R on kasvutrendis ning praeguseks on R kasvanud suuruseni 1,25-1,3," nentis Dontšenko.

“Hästi palju on koldeid, praegu on kõige rohkem koldeid laste- ja kooliasutustes. Peame olema tähelepanekud koolieelsetes lasteasutustes ja algklassides.”

Tema sõnul on natuke langustrendis nakkuse levik Hiiumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal, aga eeskätt selle arvelt, et nendes kohtades olid varem tänaseks suletud kolded.

"Ainuke positiivne moment asja juures on see, et 80+, kõige tundlikum riskigrupp on õnneks haigestumise mõttes langustrendis ja selles vanuserühmas registreeritakse väga vähe haigusjuhte. Eakad on väga vastutustundlikud ja hooldekodudes toimus ka elanike vaktsineerimine," lausus ta.

Viimase aja statistika näitab, et nakatuma on hakanud suures osas tööealised inimesed. Oma osa on siin ka sisse toodud haigusjuhtudel, mida jätkuvalt tuuakse peamiselt Venemaalt, Soomest, Rootsist ja Tansaaniast.

"See on hästi muutlik viirus, mis muteerub pidevalt, erinevaid mutatsioone on ka Eestis mitmeid. Hetkel on kõige suurema tähelepanu all Suurbritannia, LAV ja Brasiilia tüvi. Meie teadlased on tuvastanud juba nii Briti kui LAV mutatsiooni,"  sõnas Dontšenko, kelle sõnul on kõik teadaolevate tüvede suhtes efektiivsed ennetavad- ja tõrjemeetmed tõhusad ka uute tüvede suhtes.

Siiski on kõige olulisem inimeste jätkuv enesekontroll ja ebavajalike kontaktide vältimine.

"Palume kõikidel pidada kinni piirangutest, sest levik on väga ulatuslik: hoiame distantsi, kanname maske, väldime kontakte, korraldame oma töö ümber nii, et kontakte oleks võimalikult vähe. Põhiline eesmärk on tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus," ütles Dontšenko, kelle sõnul töötavad haiglad juba võimete piiril ja nii pea leevendust näha ei ole.

"Vaktsineerimine ainus meede, kuidas pandeemiat ohjata, aga enne, kui vaktsineeritud ei ole 50-60-70-% elanikkonnast, ei saa me haigust ohjata. Seega - kui saate kutse vaktsineerimisele, palun ärge öelge ära! Ärge kartke, vaktsineerimine on protseduur, mis ennetab haigust! Süsti järgselt võivad tekkida kõrvalnähud, aga see on normaalne, see tähendab et keha reageerib antikehade tootmisega."

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...