VIDEO! Endine narkomaan: mäletan oma ema ahastust, kui ta mind süstimiselt tabas

Süstlavahetuspunkt.

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO! Endine narkomaan: mäletan oma ema ahastust, kui ta mind süstimiselt tabas

Kristiina Kröönström

“Mäletan seda hetke, kui läksin tualetti ja süstisin end ning juba järgmine hetk oli tualeti uks maha löödud. Seal seisid politsei ja kiirabi ning nende taga minu ema. Nägin tema silmadest meeletut ahastust, tühjust ning lootusetust,” meenutas endine narkomaan Villiam Borissenko.

Borissenko sõnul puudutasid teda aga ema kurvad silmad vaid viieks minutiks. Kui perekonnas on üks inimene sõltuvusega hädas, siis kannatab terve perekond. Kedagi vastu tahtmist aga aidata ei saa. “See on tõesti väga suur koormus ja tragöödia pere jaoks,” sõnas abilinnapea Betina Beškina.

Sõltuvusest vabanemiseks peab olema inimene ise motiveeritud. Lähedased saavad pakkuda tuge, kuid tee sõltuvuseks vabanemiseks peab inimene läbima ise.

Eesti on uimastisurmadega Euroopa riikide tipus

Süstivaid narkomaane on Eestis umbkaudu 8000. Kergemate uimastite nagu kanep, ecstasy ja kokaiin tarvitajaid ei ole keegi üle lugenud, kuid arvatakse, et neid on neli-viis korda rohkem ehk mõnikümmend tuhat. Nii narkosõltlaste arvukuse kui ka uimastisurmade poolest on Eesti Euroopa riikide seas tipus.

Eelmisel aastal teostas Tallinna kiirabi uimasti üledoosi tõttu 418 väljasõitu. "Enamik neist ei sure mitte üledoosi, vaid pikaaegse uimastitarvitamise tagajärjel tekkinud terviserikete kätte. Nendeks on näiteks raskemad kogu keha haaravad infektsioonid, mis levivad mööda veresooni, näiteks neuroinfektsioonid, kus infektsioon tungib ümber peaaju või seljaaju. Samuti ka elundid võivad üles öelda. See on narkomaani lõplik saatus," kirjeldas Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht Märt Põlluveer.

Tavaliselt saab uimastisõltuvus alguse noores eas. Esimest korda proovitaksegi mõnuaineid just teismeeas. Kergemate droogide puhul juba varajases teismeeas.

Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Priit Siigi sõnul võib ette tulla ka juhtumeid, kus narkootikume pakuvad lastele nende enda vanemad. Näiteks tuli ühe sotsiaalprogrammi jooksul välja, et üks lapsevanem üritas külastusel käies oma 13-aastasele tütrele amfetamiini sokutada.

“Ema ise oli narkodiiler ja ütles tütrele, et vii oma sõbrannadele ka osakonda. Ta jäi sellega muidugi vahele ja hiljem, kui lapsel oli tekkinud usalduslik kontakt psühholoogidega, tuli välja, et seda 13-aastast tüdrukut oli ema mitu aastat pedofiilidele müünud ehk kupeldanud. Meiega vesteldes oli ema apaatne, kehitas õlgu ja ütles, et pere on vaene ja tuleb kuidagi raha teenida," kirjeldas Siig.

Tuli välja, et seda 13-aastast tüdrukut oli ema mitu aastat pedofiilidele müünud ehk kupeldanud.

Konkreetne juhtum leidis lahenduse politseis ning tüdruk suunati asenduskodusse.

Lõppenud aastale tagasi vaadates on aga positiivne, et koroona-aastal otsiti uimastisõltuvusega kordades rohkem abi kui varem.

"Osa neist me nimetame isegi viimasteks mohikaanlasteks, sest mõni on 15-20 aastat tarvitanud ja pole kordagi kuhugile abi saamiseks pöördunud, kuid nüüd on tulnud. Loomulikult teatud protsent neist nii kui olukord paraneb, lähevad tagasi narkoturule, aga suur osa jääb ikkagi meile, sest nad äkki avastavad kolme või nelja kuu pärast, et kainena on ka võimalik elada," ütles MTÜ AIDS-i tugikeskuse juht Nelli Kalikova.

Endine narkomaan Villiam Borissenko meenutab, mis teda tõi uimastite küüsist välja. "Kahjuks need hetkelised olukorrad, mis olid, ei äratanud mind,“ rääkis ta. „Kui ma lõpuks jäin tänavale ja elasin kodutuna, siis hakkasin mõtlema. Võib-olla tõesti see pole ümbritseva probleem, vaid minu enda vastutus, minu enda valed valikud ja minu enda maailmavaate küsimus."

Abivajajad saavad pöörduda ennetuskeskusesse igas olekus

Millised on aga need kohad, kust abi saab? Et seda teada saada, käisimegi Lasnamäel, ühes linna uuemas narko-ennetuskeskuses, kuhu uimastisõltlane saab igapäevaselt igas olekus, iga murega pöörduda.

Vastuvõturuumi juhatas meid MTÜ Convictus Eesti nõustaja Tatjana Russakova: "Siin töötavad süstlavahetajad, kes saavad anda infot kõigi meie teenuste kohta. Me anname vahendeid, mis tagavad turvalisuse - rasestumisvastased vahendid, kondoomid."

Keskuses tegutseb ka meditsiiniõde, kes on samuti andnud esmaabi just üledoosi saanud patsientidele.

"Medõde annab esmaabi või esmase konsultatsiooni. Ta on koolitatud, kuidas kiirelt osutada abi üledoosi korral. Kõik, kes tulevad, saavad veel teha ka HIV-i ja hepatiidi teste," ütles Russakova.

Kokku toetab linn ligi kümmet erinevat uimastiennetuse projekti või organisatsiooni, milles kõigis on vastuvõtt abivajajatele tasuta.

Abilinnapea Betina Beškina sõnul üritatakse ka praegusel koroonaajal teha nii, et kõik hädavajalikud teenused linnas oleksid kättesaadavad, sealjuures ka vältimatu abi ja nõustamisteenus, mis on suunatud uimastisõltlastele.

“Mõned nõustamised on kolinud internetti, aga hädavajalikud teenused on kättesaadavad,” rääkis ta.

Kokku toetab linn ligi kümmet erinevat uimastiennetuse projekti või organisatsiooni.

Eesti on uimastisurmade ja süstivate narkomaanide poolest Euroopas esirinnas. Töö olukorra parandamise nimel käib mitmel rindel. Abilinnapea sõnul on vaja eelkõige inimeste teadlikkust tõsta ning alustada tuleb noortest. Uuringute järgi on 34% noortest vanuses 15-16-eluaastat narkootikume proovinud.

“Siin on kindlasti oluline ka vanemate töö, kes peaksid huvi tundma, millega laps tegeleb ja mis teda huvitab. Oluline roll on siin ka noortekeskustel,” rääkis ta.

Tallinnas on olemas ka mobiilsed noorsootöötajad, kes töötavad n-ö põllul ehk käivad noortega kohtumas nende oma keskkonnas ehk tänaval või kaubanduskeskustes. “Nad räägivad noortega nende keeles, et teada saada nende probleemidest ja pakkuda abi. See on mitmekülgne töö, millega tuleb pidevalt tegeleda,” lisas ta.

Laadimine...Laadimine...