VIDEO! Euroopast täiendavaid vaktsiinikoguseid küsinud Tanel Kiik: massvaktsineerimine maikuus on tõenäoline

"Järk-järgult kasvab nii Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste arv tootjatelt kui ka tootjate arv, kellelt tegelikult vaktsiini on oodata. See annabki selle kindlustunde, et praeguste graafikute, praeguste lepingute järele järgi on võimalik maikuus alustada ka laiemalt elanikkonna vaktsineerimisega," ütles tervise-ja tööminister Tanel Kiik, kes tegi Euroopa Liidu tervisevolinikule Stella Kyriakidesele ettepaneku eraldada Eestile täiendavaid vaktsiinikoguseid. 

Pilt: Mats Õun
Tervis Eesti

VIDEO! Euroopast täiendavaid vaktsiinikoguseid küsinud Tanel Kiik: massvaktsineerimine maikuus on tõenäoline (2)

Hannula Lepp

"Järk-järgult kasvab nii Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste arv tootjatelt kui ka tootjate arv, kellelt tegelikult vaktsiini on oodata. See annabki selle kindlustunde, et praeguste graafikute, praeguste lepingute järele järgi on võimalik maikuus alustada ka laiemalt elanikkonna vaktsineerimisega," ütles tervise-ja tööminister Tanel Kiik, kes tegi Euroopa Liidu tervisevolinikule Stella Kyriakidesele ettepaneku eraldada Eestile täiendavaid vaktsiinikoguseid. 

Sellega seonduvalt andis minister saatele "Tallinna Panoraam" intervjuu, kus selgitas pisut vaktsineerimisplaanidega seonduvat. 

Tallinna linnapea tegi avalduse, et valitsus peaks tegema otsuse riik täielikult sulgeda. Selliseid avaldusi on tulnud ka teistelt poliitikutelt, miks seda siiani tehtud ei ole?

Eestis hetkel kehtivad tõesti rangemad piirangud, kui enamik viimasest 12-st kuust. Võib-olla ainult kevadise eriolukorra ajal olid sarnased meetmed, kuigi siis polnud maski kandmise kohustust ja näiteks toitlusasutustele kehtis isegi vähem piiranguid ehk valdav osa riigist juba ongi täna suletud ja on pandud distantsile töö mõttes,  samamoodi piiratud tegevuse mõttes.

Tõsi, kui me näeme, et viiruse numbrid jätkavad tõusu, kui me näeme, et teadusnõukoda hindab, et nakatumise kordaja on hoolimata kehtestatud meetmetest jätkuvalt üle ühe, siis ongi õige kehtestada täiendavad piirangud, kehtestada rangemad reeglid. Seniks, kuni me saame nakatumise näitajad taas langusesse.

Kas vastab tõele Maardu linnapea avaldus, et kohalikud omavalitsused ei saagi piiranguid kehtestada?

Kohalikel omavalitsustel on väga selge roll viiruse leviku tõrjumisele. Näiteks avalike ürituste ära jätmine, kaugtöö soodustamine ja samuti isikukaitsevahendite kasutamine, ka võib-olla on vähe kindlustatud inimestele - nende pakkumine, toetamine, erinevad  kommunikatsioonitegevused. Mina tean, et Maardu linn näiteks on teinud - ehk just meelde tuletada neid täitmise reeglid selliste ametlikke nö korralduste andmine,  näiteks siis maski kandmise kohustus, distantsi hoidmise kohustus, samamoodi eneseisolatsioon - neid on kehtestanud tõesti valitsus, need kehtivad siis vastavalt kas üle riigi või mõnes maakonnas.

Pandeemia lahenduseks on vaktsineerimine, ära peaks kasutama ju tegelikult kõik võimalused, sealhulgas ka kohalike omavalitsuste ressursid. Tallinna linn on teinud nüüd riigile ettepaneku elanikkonna vaktsineerimisele kaasa aitamiseks. Võimekus on ka selleks olemas. Kuidas teie sellele ettepanekule reageerite?

See teema on tõesti, oli kohtumine ka linnapeaga, linna esindajatega, samamoodi oleme seda arutanud korduvalt ka linnale kuuluvat haiglatega, näiteks kui me räägime Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglasse doktor Popov, doktor Allikvee ning oleme näiteks konkreetselt kokku leppinud linnapeaga, et Tallinna sotsiaaltöötajate vaktsineerimist korraldab Tallinna munitsipaalperearstikeskus. Vajalikud nimekirjad esitatud  ja vaktsiinitellimus on tehtud. Eks see konkreetne koht, kus linn saab aidata ja loomulikult, kui me räägime nüüd laiemalt elanikkonna vaktsineerimiseks mõeldud nendest punktidest ja nendest keskustest, kui vaktsiini hakkab rohkem tulema riiki, siis ka siin tuleb kindlasti teha koostööd - kohaliku omavalitsusega kokku leppida mõistlik logistika ja töökorraldus. Väga paljud omavalitsused aitavad juba täna tegelikult vaktsineerida inimesi, kellel on näiteks transpordimured või muud probleemid, seda üle riigi.

Kas te olete võtnud ka ühendust nende riikidega, näiteks, nendega kellel jääb üle vaktsiini, et neid Eestil osta?

Me oleme tegelikult tõesti suhelnud Euroopa tasandil, olen kirjutanud Euroopale terviseministrina, olen saanud suhelda oma kolleegidega. Hetkel ei ole väga palju neid riike, kes oleks valmis vaktsiine loovutama, kuna tegelikult Euroopa Liidus keskmiselt vaktsineerimise tempo Eestist aeglasem. Enamik riike on pigem just mures, et saaks tempot üles, saaks suurem elanikkond vaktsineeritud, sest nõudlus suuremate vaktsiinikoguste järele on väga suur. Meie ettepanek  on Tervisevolinikule kui ka teistele riikidele, et kui on näha, et riigid, kellel on kas kõrgem nakatumisnäitaja või teistest kiirem tempo - Eesti puhul võib öelda mõlemat korraga -, siis oleks õige tegelikult anda neile riikidele kiiremini vaktsiine, hiljem siis tasaarveldada nendest Euroopa Liidu ühishangetest. Lähiaeg näitab, kas see ettepanek leiab toetust.

Valitsus on lubanud massvaktsineerimist maikuus. On see reaalne?

Absoluutselt! Praeguse tarnete korral me näeme, et meil on märtsi lõpuks vaktsineeritud kõik üle 80 aastased inimesed, väga suur osa eesliini töötajatest, nooremast riskirühmast. Aprilli lõpuks on meil siis tõesti, et kõik riskirühma kuuluvad ehk 70 pluss vanuses teatud diagnoosidega inimesed oleks saanud võimaluse ennast vaktsineerida.

Praegu me kasutame kolme müügiluba saanud vaktsiini. Me teame, et järgmisel nädalal on tulemas neljas müügiluba.  Ja veel mitu  vaktsiini on täiendavalt eelhindamisel. Ehk järk-järgult kasvab nii Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste arv tootjatelt kui ka tootjate arv, kellelt tegelikult vaktsiini on oodata. See annabki selle kindlustunde, et praeguste graafikute, praeguste lepingute järele järgi on võimalik maikuus alustada ka laiemalt elanikkonna vaktsineerimisega.Ja järgmiseks sügiseks on juba laiapõhjaline immuunsus. Et mis tahes kolmas laine, uus nii-öelda COVID-i laine Eestis jääks, olemata.

Milline on plaan massvaktsineerimiseks, kes seda teostama hakkavad? Ja kuidas on teie arvates seda kõige parem teha ja veel kord, milliseid ülesandeid võiks siis enda peale Tallinna linn võtta?

 Me oleme neil teemadel  linnaga kohtunud, leppisin toona kokku, et kohtume taas, kui on nii-öelda haridusvaldkonna, sotsiaalvaldkonna küsimused. Vaktsineerimisi teostavad ka täna ju osaliselt Tallinnale kuuluvad haiglad ehk linn panustab ka täna läbi haridusvaldkonna-sotsiaalvaldkonna vaktsineerimiste,  info jagamise, mis tahes selliste transpordimurede lahendamise. Mis puudutab eeskätt elanikke endid, kes võib-olla  vajavad sotsiaaltöötaja abi või tuge vaktsineerima minekul  - kindlasti, kui me hakkame neid suuremaid keskuseid avama, tuleb kogu see protsess ühiselt kokku leppida, et mis on need loogilisemad kohad, mis on linnal vaja panustada. Me leppisime   eelmisel korral kokku, et teeme sellise nõupidamisi teatud regulaarsusega.

Töötus on suur ja perede olukord  aina halveneb, muret tekitab just laste psüühiline seisukord. Raha hakkab ka peredel otsa lõppema ja kas tulevad ka uued meetmed, et neid perekondi aidata?

Tegelikult oleme Töötukassa ja väga palju selliseid täie toetusmeetmed teinud selle aasta jooksul ehk töötukassa on juba viimase 12 kuu jooksul enam kui 270 miljoniga toetanud konkreetselt erinevate piirangute, COVID-19 kriisi tõttu kannatanud ettevõtete töötajaid neile erinevad toetusi tasudes, kindlasti on oma roll ka kohalikele valitsustele või toimetulekutoetuste maksmis,e on oma roll ka erinevatel peretoetustel.

Ja kui me näeme, et see kriis kestab, kui me näeme, et need piirangud jätkuvad, olukord läheb halvemaks, siis kindlasti tuleb väga tõsiselt arutada ka lisaeelarve koostamist selleks, et pakkuda laiemalt tuge ettevõtlusvaldkonnas, kultuuri valdkonnas, tervishoiule, sotsiaalvaldkonnale, kohalikele valitsustele, et sellest kriisist ühiselt tugevamana välja tulla.

Kindlasti soovime, et kõik Tallinna inimesed käituksid vastutustundlikult ja mõistlikult. Ma olen enam kui veendunud, et valdav osa pealinnaelanike väga hästi saab aru kui raskes olukorras täna Eesti riik on. Kui kaugele see Covid-19 kriis on Eestisse jõudnud ehk selleks, et seda takistada, et viiruse kontrolli alla saada, peame kõik ühiselt pingutama. Saan aru, et me oleme tegelikult sellest kurnatud,  väsinud, aga oleme jõudnud selle pika maratoni võib öelda raske lõpusirge algusesse ehk praegu veel üheskoos pingutades ja teame, et iga järgmise kuuga läheb olukord järk-järgult paremaks selles vaates, et lisandub vaktsiine. Suurem osa inimesi saab tervise valdkonnas kaitse ning ka iga järgmine kuupäev aprill mai-juuni on oluliselt juba soojemad, mis tegelikult ka toetab loomulikul teel selle viiruse leviku tõkestamist. Järk-järgulist olukorra paranemist.

 

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...