"Rootslased on olnud Eestis vähemusrahvus juba üle 600 aasta, elades põhiliselt saartel ja mere rannikul, aga Teises maailmasõjas kujunes nende saatus kurvaks, sest 1939. aastal, kui tulid Eestisse Nõukogude baasid, siis saartelt, Naissaarest kuni Pakrini, löödi kõik rootslased välja kõige täiega," nentis kunstiajaloolane, heerold Jüri Kuuskemaa.
Sel korral tutvustab Heerold Tallinna Mihkli kiriku keldrikorrusel asuvat Eesti-Rootsi kirikukunstimuuseumi ja selles peituvad väärtuslikke aardeid.
“Kirikule eelnes Uus Seek, mis ehitati 1530.aastatel, kus majutati vaeseid ja tõbiseid. Keldrikorrusel olid muidugi majandusruumid ja köök, siin kõrval on kaev, kust vett võtta. Aga aegade jooksul on need ruumid muidugi oma funktsioone muutnud ja praegu siin on Eesti-Rootsi kirikukunstimuuseum,” selgitas kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
“Rootslased on olnud Eestis vähemusrahvus juba üle 600 aasta, elades põhiliselt saartel ja mere rannikul, aga Teises maailmasõjas kujunes nende saatus kurvaks, sest 1939. aastal, kui tulid Eestisse Nõukogude baasid, siis saartelt, Naissaarest kuni Pakrini, löödi kõik rootslased välja kõige täiega,” märkis Kuuskemaa.
“Sakslased lubasid rootslastel lahkuda Teise maailmasõja ajal Rootsi, välja arvatud poisid, kes pidi sõjaväkke võetama. Ja nii lahkus Eestis 9500 inimest ja need võtsid kaasa oma kirikutest küll altarilinasid ja armulauakarikaid ja mõned isegi skulptuure ja kirikukellasid ja nad panid need hoiule Stockholmis rahvusmuuseumi.”
Kui Eesti sai iseseisvaks ja siin Rootsi abiga taastati Rootsi-Mihkli kirik, siis nende koguduste järglased võtsid need asjad Stockholmis muuseumist välja ja tõid Tallinna.
Muuseumis on nähtaval mitmeid aardeid
“Rootsi-Mihkli kirik toodi Uude Seeki 1732. aastal ja umbes sellest ajast on pärit see luksuslik kullatud armulauakarikas, aga veelgi varasem on see tinast ristimisvaagen, millel on keskel kujutatud, kuidas Ristija Johannes ristib Jordani jões Jeesust Kristust ennast ja samuti on siin välja pandud ka üks Rootsi-Mihkli kiriku väga luksuslikult tikitud altarilina, tõeline tekstiilimeistriteos,” loetles Jüri Kuuskemaa väärtuslikke kunstiteoseid, mida muuseumis eksponeeritakse.
“Kõige vanem sakraalkunstimälestis sellel näitusel on umbes 600 aastat vana. See on skulptuur Vormsi Püha Olavi kirikust, millel on kujutatud Neitsi Maarjat lapse voodis. Maria figuur on täitsa säilinud, aga Kristuslapsest on ülemine pool kaotsi läinud. Aga pole imeks panna, kui skulptuuril on ikka nii kõrge iga,” tõdes kunstiajaloolane.
Vormi kiriku sõjaeelsest sisemust on tema sõnul säilinud mõned fotod, millel muuhulgas on ka altar täies ilus, kõikide skulptuuridega. Aga rootslased võtsid lahkudes kaasa kaks detaili, rohkemaks ei jätkunud jõudu.
“Kõige suurem ese, mille Vormsi rootslased kaasa võtsid, on kantsli korpus. Fotol on näha ka tore kõlaräästas, aga kantslil me näeme, et õnnistavalt seismas on Salvator Mundi, maailma päästja, Jeesus Kristus ning Vana Testamenti kehastab Mooses käsulaudadega, mis on siin heebrea keeli kirjutatud ning külgedel on kaks apostlit,” kirjeldas Kuuskemaa.
Kullatud hõbekarikas püüab pilku
“Vormsi kirikust on alles jäänud ka terve rida liturgilisi esemeid. Nendest kõige atraktiivsem on 1514. aastal Tallinnas kullassepp Hans Holtappeli poolt valmistatud kullatud hõbekarikas, mille jalusel on krutsifiks, mille haarad on kaunistatud väikeste pärlitega. Selle kõrval on teine tore ese, mille tähendust ilma kommentaarita paljud tänapäeva inimesed ei mõistagi – see on nimelt tukukott. See on tehtud hõbedast ja varre küljes on tal kellukene. Sinna aeti puust vars taha ja sinna võib teha annetusi kiriku heaks. Sinaida puust vars taha. See võib teha annetusi kiriku heaks.”
Rootsi kiriku vara hulgas on üsna mitmed vanad kirikukellad nii Vormsilt, Naissaarelt kui Pakrilt. Tekstiilitööst on esindatud muuhulgas Rootsi-Mihkli kiriku vana kantslikate ja Riiast pärit suurejooneline tekstiil
“Head televaatajad, kui te tahate natuuris külas Rootsi-Mihkli kiriku muuseumi, siis palun arvestage, et see pole pidevalt avatud. Ekskursiooni saate tellida, kui te lepite kokku kiriku juhtkonnaga ja arvestage, et siis te võite omandada ka mitmesugust kirjandust, osalt Rootsi osalisi Eesti keeles, mis käib meie Rootsi-Eesti pärandi kohta,” ütles heerold lõpetuseks.
SARNASED LOOD:
VIDEO! Heeroldi jutud: kosmiline reis kultuuripärandisse Kaljo Põllu loominguga
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, millised loomad on Tallinnas elanud
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kuidas toimetasid Tallinna raehärrad
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, millise kuninganna võib leida raesaali kambrist
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kuidas pildipiibel asendas meie esivanematele aabitsat
VIDEO! Heeroldi jutud: Püha Vaimu kirik on linlastele lohutust pakkunud üle 400 aasta
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, milliseid aardeid peidab antiigiäri varasalv
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: vaata, millest sai alguse jõulukinkide tava
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline seos on Mustpeade vennaskonnal sõjandusega?
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline on Tallinna kõige suurejoonelisem ehitus
VIDEO! Heeroldi jutud: millised olid sajandite tagused pidude traditsioonid?
VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri
