VIDEO JA FOTOD! Müümata jäänud kuusepuu toob rõõmu kuldses keskeas elevant Carlile

"Kõik loomad, kes söövad taimetoitu, need ikka näksivad kuuski. Kellele meeldib rohkem, kellele vähem, aga ma arvan, et elevantidele on kuuskedest kõige rohkem head meelt," märkis Tallinna loomaaia paksunahaliste loomade talitaja Marika Hiob. "Meelelahutuseks tarvitavaid kuusepuid põhiliselt kiskjad, sest nad söövad küll teatud määral rohttaimi, ent kindlasti mitte kuusepuid."

Pilt: Ilja Matusihis
Loodus Keskkond

VIDEO JA FOTOD! Müümata jäänud kuusepuu toob rõõmu kuldses keskeas elevant Carlile

Priit Liiviste/Dmitri Povilaitis

"Kõik loomad, kes söövad taimetoitu, need ikka näksivad kuuski. Kellele meeldib rohkem, kellele vähem, aga ma arvan, et elevantidele on kuuskedest kõige rohkem head meelt," märkis Tallinna loomaaia paksunahaliste loomade talitaja Marika Hiob. "Meelelahutuseks tarvitavaid kuusepuid põhiliselt kiskjad, sest nad söövad küll teatud määral rohttaimi, ent kindlasti mitte kuusepuid."

35images

 

Kuna elevantidel on talvel igav ja õue saab harva, siis nemad kui eriti nutikad loomad kasutavad kuusepuid nii söögiks kui meelelahutuseks.

"Vahel pannakse selga ja kõnnitakse lihtsalt, kuusk seljas. Mida nad sellega mõtlevad - seda ma ei oska öelda," muigas Hiob.

Müümata jäänud kuuskede ja kuuseokste loomadele annetamise traditsioon on juba aastate tagune ja igal aastal tuuakse loomaaeda keskmiselt 500-1000 kuuske, mis on müügiplatsidel ja ehituspoodides jõuluhooaja eel müümata jäänud.

Loomaaias saavad kuuskedega lisaks paljudele teistele loomadele maiustada ja lustida nii elevandid, ninasarvikud, kaamelid kui ka makaagid ning erinevad kiskjad ja linnud. Lisaks saab kuuskede ja kuuseokstega kaunistada aedikuid ja pakkuda loomadele erinevaid tegevusi, näiteks peita kuuseokste sisse sööki, nagu tehakse makaakide puhul. Kuna oksad on madala kalorsusega ja pakuvad loomadele palju tegevust, võib neid vabalt ette anda. 
Kuuskedest on suurim meelehea elevantide jaoks

Kuldses keskeas, umbkaudu 40-aastane isaelevant Carl kasutab kuuski peamiselt mängimiseks, sest üldiselt talle kuused väga ei maitse. Aga öösel, kui midagi paremat teha pole, sööb Carl tihtipeale mõne kuuse ära, sest tegelikult on loomade jaoks tegu vitamiinipommiga.

"Kuuses on kindlasti vitamiine, eelkõige C-vitamiini ja just sellepärast ei sobigi neile anda sellist kuuske, mis on juba toas olnud ja ära kuivanud, sest nad saavad aru, et seal ei ole midagi head ja seda nad ei söö. Seda lihtsalt natuke tuuseldatakse ja siis jäetakse vedelema. Kiskjate jaoks on kuuskedel lihtsalt huvitav lõhn," lisas Marika Hiob.

Enamus loomi näksib kuuskede küljest ainult rohelisi ja peenemaid oksi, kuid elevandid armastavad ka kuuse tüveosa, millest jäävad talitaja sõnul alles ainult kooretükid. Kui talvel söövad paksunahalised hiiglased kuuski väga hea meelega, siis kevadeks on huvi juba üsna lahjaks jäänud.

"Kuused säilivad õues rohelisena päris hästi, aga loomad ise tüdinevad neist mingil hetkel ära, sest nad ei taha kogu aeg üht ja sama asja süüa ja samu mänge mängida," lisas Marika Hiob.

Talvisel ajal tohivad paksunahalised õues olla mõnikümmend minutit korraga ja nagu ka paljude teiste asjade puhul, on külmakartlikkus loomade puhul samamoodi isendite võrdluses erinev, nagu inimestelgi.

"See sõltub ilmast, praegu on päris hea ilm - tuult ei ole, ei saja midagi, ma arvan, et Carl võib olla õues lausa 35-40 minutit. See sõltub loomast, kui mõni loom ei taha nii väga õues olla ja seisab rohkem paigal, siis teda tuleb vähem ka väljas hoida," lisas Hiob. "Kui elevantidel õues olemisest villand saab, siis nad koputavad uksele või jäävad lihtsalt ukse ette seisma, et oma soovist märku anda."

Inimesed saavad üle jäänud viljad loomadele annetada

Kuigi loomaaialoomad saavad igakülgselt tasakaalustatud toitu, ei ütle nad kunagi ära ka lisaks saadavatest maiustustest, mille hulka kuuluvad lisaks kuusepuudele ka paljud teised söödavad taimed ja viljad.

"Neil on tegelikult toidualaselt väga-väga lai ratsioon, nii, et kõik see, mis annetatakse, on rohkem boonuseks," lausus loomaaia söödaköögi juhataja Katerina Reiska.

"Sügiseste kõrvitsatega koos on tulnud hästi palju suvikõrvitsaid. Sügiseti tuuakse hästi palju õunu, aga ka peeti ja teisi aiasaaduseid, mis inimestele üle jäävad. Me võtame hea meelega kogu tervislikku kraami vastu," lisas Reiska.

Tema sõnul saavad linlased üle jäänud söögikõlbulikud loomaaiale annetada, kui võtavad ühendust loomaaia söödaköögiga üldnumbril 6943347. "Tavaliselt see ongi niimoodi, et kui pere saadusi ise ära ei söö või on liiga suur saak olnud, siis tuuakse ülejäägid meile."

Kolmapäeval jõudsid Tallinna loomaaeda tänavused esimesed kuused ja kuuselaadungeid on tulemas veelgi ning seega ei saa täpsete koguste kohta veel kokkuvõtteid teha, aga kindel on see, et ka tänavusel talvel saavad loomaaia elanikud kuuskedest oma isu täis süü, sest aitajaid on piisavalt. 

"Siiamaani on kuuskede annetajate seas olnud hästi palju puukoole, metsandusega tegelevaid ettevõtteid, ka ehituspoed on meile õla alla pannud," selgitas loomaaia söödaköögi juhataja Katerina Reiska.

 

Laadimine...Laadimine...