VIDEO JA FOTOD! Põhja-Tallinnas avati kõigi mugavustega seenioride maja

Täna avas oma uksed Põhja-Tallinnas aadressil Maleva 18 asuv seenioride maja, kuhu on rajatud 80 korterit eakatele tallinlastele.  

Pilt: Ilja Matusihis

VIDEO JA FOTOD! Põhja-Tallinnas avati kõigi mugavustega seenioride maja

Toimetaja: Toomas Raag / Video: Dmitri Povilaitis

"Ühiskonna vananedes peame juba täna ja praegu mõtlema sellele, kuidas tagada eakatele väärikas vananemine, tagades sealjuures mugavad elamistingimused ja pakkudes vajalikku tuge," ütles Tallinna abilinnapea Betina Beškina. "Seenioride maja avamisega soovime ühtlasi olla teerajajaks ning avada ukse järgmistele samalaadsete teenusmajade rajamisele."  

Täna, 26. jaanuaril avas oma uksed Põhja-Tallinnas aadressil Maleva 18 asuv seenioride maja, kuhu on rajatud 80 korterit eakatele tallinlastele.  

43images

Beškina sõnul tähistab seenioride maja avamine uut ajajärku hoolivama ühiskonna suunas, kus märgatakse ja toetatakse nõrgemaid ja abivajajaid kogu elukaare vältel.

Korterid pakuvad koduhõngu

"Seenioride maja korterid pakuvad koduhõngu pensioniealistele linlastele, kes suudavad elada omaette korteris, kuid saades vajadusel mõningast tuge. Nii võimaldatakse sealsetele elanikele ka mitmeid koduteenuseid," lausus ta.

Beškina sõnul korraldavad sotsiaal- ja hooldustöötajad eakatele ja liikumispuuetega inimestele vajadusel rehabilitatsiooniteenuste osutamist, vältimatut meditsiinilist abi ning perearsti, psühhiaatri ja psühholoogi konsultatsioone. "Samuti pakutakse abi pesupesemise, toitlustamise ja isikliku hügieeni küsimustes ning unustatud pole ka vaba aja veetmise võimalusi," märkis ta.

Abilinnapea Eha Võrk rääkis, et moodsa arhitektuurilise lahendusega elamu ruumiprogramm vastab täielikult seenioride maja sisule. "Majas on kokku 80 korterit, neist 76 ühetoalist ja 4 kahetoalist korterit. 65 korterit on mõeldud liikumispuudega inimeste majutamiseks ja neid kortereid saavad kasutada ka ratastooliga liikujad," lausus ta.

Igas korteris on WC-duširuum ning kööginurk

Võrk ütles, et igas korteris on WC-duširuum ning kööginurk. Lisaks korteritele on majja kavandatud ühistegevuste ja tugiteenuste jaoks mõeldud ruumid. "Kuna tegu on viiekorruselise elamuga, on sinna loomulikult ehitatud ka lift ning tagatud on maksimaalne ligipääsetavus kõigile elanikele,“ täpsustas ta.

Seenioride maja projekteeris Esplan OÜ ning ehitustöid teostas Nordlin Ehitus OÜ. Projekti kogumaksumus oli 7,5 miljonit eurot, seda kaasrahastas SA Kredex kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamise investeeringutoetusega 2,5 miljoni euro ulatuses.

Teenuste osutamist Maleva tn 18 seenioride majas korraldab Põhja-Tallinna Valitsuse hallatav asutus Paljassaare Sotsiaalmaja. Eluruumi taotlemiseks seenioride majja tuleb pöörduda elukohajärgse linnaosa valitsuse poole.

Piirkonna elanike paremaks teenindamiseks pikendas linn alates 1. veebruarist bussiliini nr 73 marsruuti, millega laienevad ka seenioride maja elanike liikumisvõimalused. Buss hakkab sõitma Kopli ja Maleva tänava kaudu Sepa tänavani ning juurde tuleb kolm uut peatust, neist üks on Maleva.

Seeniormaja on ainulaadne mudel kogu Eestis

Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid tõdes, et tal on hea meel, et seenioride maja ehitati just Põhja-Tallinnasse ning ka selle linnaosa eakad saavad omale majas koha. "See on terve linna maja, aga oleme õnnelikud, et ka osa Põhja-Tallinna abivajajatest saavad siia elama tulla. Sellisest majast oli puudus, kuhu tulevad inimesed, kelle suurim tunnus on see, et nad on eakad. See on omamoodi kogukonna kujundamine ja mõõdukas sotsiaalabi, sest inimene on tegelikult iseseisev, aga ta vajab natukene tuge, sellist mudelit polnudki olemas," sõnas Järvelaid. 

Järvelaiu sõnul on ainulaadne ka see, et sotsiaalmaja asub hinnatud ja kõrge ruutmeetri hinnaga piirkonnas. "Kunagi olid Kopli liinid hirmu piirkond, täna on see eliitpiirkond, sotsiaalmaja aknad avaneavad merele või Kase parki," lisas ta. 

Järvelaiu sõnul on sellise uue sotsiaalmaja tüübi ehitamine suur asi ning selle pealt saavad eeskuju võtta nii kogu Tallinn kui teised Eesti linnad. Linn saab prototüübist ülevaate, kuidas sellised majad toimivad. "Elanikkond vananeb, me elame kauem, aga esialgu mitte kahjuks lõpuni tervena. Tervelt elatud aastad ei ole nii pikad ja sellepärast olemegi küsimuse est, et võib-olla paljud meist tulevikus, kes me oleme terved ja käime tööl, võib-olla tulevikus ise vajame hädasti sellist vahevormi maja," ütles ta.

Laadimine...Laadimine...