VIDEO JA FOTOD! Põhja-Tallinnas kontrolliti tühjana seisvaid hooneid

Ülevaatuse käigus tuvastati umbes 10 mahajäetud ehitist, kus oli vaba juurdepääs kolmandatele isikutele. MUPO Põhja-Tallinna peainspektori Pavel Boitsovi sõnul võttis Munitsipaalpolitsei nende hoonete omanikega ühendust ning palus sulgeda kõik juurdepääsud.

Pilt: Ilja Matusihis

VIDEO JA FOTOD! Põhja-Tallinnas kontrolliti tühjana seisvaid hooneid

Priit Liiviste / Video: Dmitri Povilaitis

"Põhja-Tallinnas on väga palju tihedalt asetsevaid puitehitisi ja seepärast pole tuleohutus meie jaoks üldse mingi kõrvaline asi ja me peame sellele väga palju rõhku panema. Üks tuleohtlik maja ohustab ka kõiki teisi ümberkaudseid hooneid," nentis Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid.

31images

Põhja-Tallinna valitsus ja munitsipaalpolitsei korraldasid tühjana seisvate hoonete kontrolli, mille käigus selgus, et peaaegu kõik linnaosa hooned olid aiaga piiratud või rajatis oli kaetud akende ja ustega.

Kui tavaelanikud jälgivad üldjuhul hoolikalt, et nende elektri- ja küttesüsteemid oleksid talveperioodi eel tehniliselt korras ja tuleoht minimaalne, siis tühjana seisvate hoonete puhul  on olukord keerulisem. Tühjana seisvad hooned meelitavad ligi kodutuid, neis tehakse lõket ja see on ohuks nii inimestele kui ka ümberkaudsetele hoonetele.

"Teisalt kogunevad mahajäänud hoonetesse ka lapsed, kes kasutavad mahajäetud rajatisi nii-öelda ekstreemsetes tingimustes mängude, graffiti ja fotode tegemise kohana", lisa Järvelaid, rõhutades, et selliste hoonete omanikel on kohustus takistada juurdepääs kolmandatele isikutele, kuna neis võib olla varisemis- ja ka tuleoht.

"Omanikuks olemisega kaasnevad ka suured kohutused ja sellega hakkame meie ühiskonnana alles harjuma. Me peame mõistma, et me vastutame kinnisvara eest niikaua, kuni me oleme kinnisvara omanikud," nentis Järvelaid.

"See on tegelikult üks suur tuleviku probleem, kuidas seda kogukonnana lahendada. Seda ei saa teha käskude-keeldudega ja  trahvidega, aga inimesed peavad harjuma mõttega, et kui nad oma kinnisvara haldamisega hakkama ei saa, tuleks sellest ühel või teisel moel loobuda või leida probleemile muu lahendus."

Ülevaatuse käigus tuvastati umbes 10 mahajäetud ehitist, kus oli vaba juurdepääs kolmandatele isikutele. MUPO Põhja-Tallinna peainspektori Pavel Boitsovi sõnul võttis Munitsipaalpolitsei nende hoonete omanikega ühendust ning palus sulgeda kõik juurdepääsud.

Kontrolli käigus otsiti ka abivajajaid

Üheks suureks eesmärgiks oli kontrollida ka seda, kas majades pole kodutuid või muul põhjusel abi vajavaid inimesi, keda oleks võimalik ühiste pingutuste tulemusena aidata, sest võimekus selleks on linnal igati olemas.

"Tegelikult on Tallinnal kõik võimalused, et ükski inimene ei peaks jääma tänavale. Ükstapuha, mis seisundis, aga ta ei tohi külmaga õue jääda. Kui inimestel on ükskõik mis probleemid, siis vähemalt ööbimiskoha, toidu ja pesemisvõimalused suudame me neile võimaldada," ütles Järvelaid.

"Mõni võib öelda, et jätame kõik need hooned avatuks, et see oleks nagu varjupaik. Aga miks peaks selleks olema mingi kütteta hoone, kus tehakse tuld ja mis ohustab seega naabermaju, kui meil on olemas täiesti normaalsed kohad, kus inimene saab sooja, varju,  kus teda aidatakse?"

Järvelaid selgitas, et ka sotsiaalsüsteemi toimimiseks on tarvis veenduda, et need ajutiselt või päriselt maha jäetud hooned oleksid suletud, et nad ei ahvatleks sinna sisse minema ja ei tekitaks ohtu. MUPO on linnaosa vanema sõnul teinud väga head eeltööd ja tänaseks on Põhja-Tallinnas kõik sellised kahtlased majad kaardistatud, on välja otsitud omanikud ja on juhitud nende tähelepanu sellele, et hoonete uksed ja aknad oleksid suletud..

Koostöö arendajatega muutub ühe paremaks

"Põhja-Tallinn on väga kiirelt arenev piirkond ja väga hea on see, et viimasel ajal  võtavad arendused käsile tervikterritooriumid," kiitis Peeter Järvelaid.

"Nõukogude ajal ehitati ühte maja kakskümmend aastat ja kogu piirkond oli väga kaua üks ehitustander - inimesed said täiskasvanuks ja läksid minema ja ikka ei olnud veel ehitused lõppenud. Praegu ehitatakse väga kiirelt kompaktselt, aga ega me ei saa kohe ühest ajast teise hüpata, meil on olemas ka sellised asjad  ja ehitised, mis ei kuulu justkui enam kellelegi ja need on vaja ühiselt likvideerida, et piirkond mitte ainult ei areneks, vaid oleks ka ilus."

Iga päevaga muutub kenamaks ka Kopli Liinide piirkond, mis on muutumas kunagisest räämas piirkonnast uueks ja noobliks elurajooniks.

"Laevatehas oli tol korral, 20. sajandi alguses, nii rikas, et sai lubada lihttöölistelegi kõige kaasaegsemaid ja mugavamaid elamisvõimalusi -  siin oli munakivisillutis ning majades elekter ja tollase aja kohta haruldane nähtus - veevärk ja WC-d. Need oli  kaasaegsed ja moodsad majad juba ehitades ja nüüd on need uuesti ellu ärganud ning inimesed võivad saada aimu, milline see piirkond on algselt olnud."

Linnaosa vanem loodab, et koostöös arendajaga õnnestub Kopli Liinide piirkonda rajada ka lasteaed-algkool, kus piirkonna lapsed saaksid mugavalt ja muretult teha oma esimesed sammud haridusteel.

"Jah, praegu ütleb arendaja, et sellel hetkel, kui see oli kõik räämas ja see krunt osteti, seda punkti lepingus ei olnud. No andke andeks, täna me näeme, et elu läheb edasi ja siin elavad peredega lapsed. Meil ei ole kaua aega venitada, sest just kool-lasteaeda oleks siia hädasti vaja," märkis Järvelaid, kelle arvates õnnestub linna ja arendaja koostöös see projekt kindlasti ka ellu viia.  

 

 

 

Laadimine...Laadimine...