"Kokkuvõttes peaksime jõudma niikaugele, et ei oleks dubleerimist ja inimestel oleks võimalikult mugav kasutada kõiki erinevaid ühistranspordiliike," rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas. "Ühistranspordi juhtimine peab olema ühtne, et see ei oleks killustunud mitmete ühistranspordikorraldajate vahel."
MKM tellis analüüsi, mis näitab järgmiseks suveks, kuidas panna Tallinnas ning Harju- ja Põhja-Raplamaal rong, buss, troll ning tramm üht sammu käima ning muuta erinevad ühistranspordivahendid üksteise pikendusteks.
Pikemaks eesmäriks on luua üle-Eestiline transpordisüsteem, kus inimene ei osta enam eraldi piletit bussi ja rongisõiduks, vaid ostab sõiduõiguse sihtkohta jõudmiseks, olenemata liiklusvahendist.
Kahe Tallinna linnapea ühine projekt
Eelmise aasta lõpus loodi majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti algatusel Tallinna regiooni liikuvusnõukoda, kelle esimeseks ülesandeks sai Tallinna ja Harjumaa ühistranspordisüsteemi ühildamine. Algav analüüs on esimene samm selle suunas.
“Eelmine aasta me olime selles mõttes erilises olukorras, et üks endine Tallinna linnapea sattus riigi poolt seda süsteemi juhtima ja uus Tallinna linnapea juhib Tallinna süsteemi,” selgitas Aas. “Ma arvan, et siit kahepeale kokku saame päris päris hea sünergia. Ja saame Tallinnas ja Harjumaal seda süsteemi palju paremini korraldada.”
Pealinnapiirkonna ühistranspordisüsteemi uurimiseks sõlmiti oktoobri teises pooles leping Soome ettevõttega Flou, kes koos Eesti partner Inphysicaga loob esmase nägemuse sidusast ühistranspordi liinivõrgust, mis läheb üle omavalitsuste piiride ja transpordiliikide.
Teine lepingupartner on Civitta, kes otsib võimalusi, kuidas Tallinna linn, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Elron peaksid koostööd tegema, et pakkuda inimestele mugavat ja sidusat ühistranspordi kasutust, olgu see rong, buss, tramm või troll. Järgmiseks suveks jõutakse tulemuseni, mis näitab ette, kuidas pakkuda parimat ühistransporditeenust kogu Tallinna regioonis.
Hetkel saab vaadata rongide graafikuid Elroni kodulehelt, maakonna- ja linnaliinide aegu veebilehelt peatus.ee ning parvlaeva reisiinfot mitmelt erinevalt veebilehelt. „Oleme küll harjunud olemasoleva süsteemiga, aga tegelikult ei ole see mugav ega mõistlik. Me saaksime korraldada liikuvust palju paremini ja seejuures pakkuda inimeste vajadustele vastavat teenust. Tahame kaotada ära mitme kaardi ja mitme erineva veebilehe süsteemi. Toome kõik ühte kanalisse kokku, nii reisiplaneerimise kui tasumise, et teekond punktist A punkti B, olenemata ümberistumistest oleks mugav ja kiire,“ selgitas minister Aas.
Linnas peab saama ühest kohast teise 20 minutiga
„Tallinna arengustrateegia 2035 liikuvusteenuste selgrooks on trammidel ja ekspressbussidel põhinev kiire ühistranspordiühendus, mida toetavad bussid, rattaringlus, sõidukite lühirent ja sõidujagamine. Keskmine reisiaeg ühistranspordiga linna keskuse ja tõmbekeskuste vahel ei tohiks kesta üle kahekümne minuti,” rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Tema sõnul hakatakse looma koostöös naaberomavalitsuste ja riigiga ühtset regionaalset piletisüsteemi ja liinivõrku, mis tähendab, et Tallinna regiooni piletikandjad on kasutatavad kõikides lähipiirkonna omavalitsustes ning vastupidi.
Tallinna linna motivatsioon on linnapea sõnul väga pragmaatiline. “Teadaolevalt 30 protsenti linna liikluskoormusest igapäevaselt tuleb väljaspoolt Tallinna. Aastas see koormus kasvab umbes viis protsenti,” rääkis Kõlvart. “Meil ei ole teist valikut, me peame leidma piisavalt motivatsiooni inimestele kasutada ühistranspordi. Seda mitte ainult Tallinnas, vaid ka väljaspoolt Tallinna linna. Ja seda saab teha ainult juhul, kui ühistransport on kiire ja mugav.”
Veel pole teada, kui kiiresti loodav süsteem on võimalik kasutusele võtta, kuid esialgne soov on, et järgmise aasta teises pooles saaks ühistranspordisüsteemi uuendamisega alustada, et järgnevate aastate jooksul uuendus ellu viia. Täpsemad tegevused ja ajakava selgub pärast analüüsi valmimist.
„Ühise ühistranspordisüsteemi loomine võib küll võtta aega, kuid tahame luua põhjaliku ja töötava lahenduse, mida saaksime tulevikus laiendada kogu Eestile. Tulevikus me ei osta enam üksikut piletit, et sõita rongi või bussiga, vaid ostame sõiduõiguse, et jõuda soovitud sihtkohta kasutades kõiki ühistranspordi liike, mida täiendavad kommertsteenused,“ selgitas minister Aas.
Analüüsi maksumus on 110 000 eurot ning seda rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.
