VIDEO! Jüri Ennet: pingeid püütakse välja elada liikluses

Psühhiaater Jüri Enneti hinnangul  ei alga liikluskultuur mitte rooli tagant vaid lapsepõlvest ning see peegeldab ka inimese psühholoogilist seisundit. "Sageli kiputakse sisemisi pingeid ja alalhoitud emotsioone välja elama just liikluses," lausus Ennet saates "Tallinna Panoraam". 

VIDEO! Jüri Ennet: pingeid püütakse välja elada liikluses

Liisa Tupits

Psühhiaater Jüri Enneti hinnangul  ei alga liikluskultuur mitte rooli tagant vaid lapsepõlvest ning see peegeldab ka inimese psühholoogilist seisundit. "Sageli kiputakse sisemisi pingeid ja alalhoitud emotsioone välja elama just liikluses," lausus Ennet saates "Tallinna Panoraam". 

"Näiteks sõidan autoga, teen möödasõitu, pikk rada on vaja mööda sõita ja samal ajal see, kellest ma mööda sõidan, see annab ka gaasi. Mõtlen milles küsimus on. Ahaa aga tema auto on võibolla teist värvi või ei ole nii võimsa mootorida ja tal tekkib alaväärsuskompleks, et kui Jüri läheb siit poolt temast mööda, siis Peeter tingimata teda mööda ei lase. Ehk teiste sõnadega seda alaväärsus kompleksi kompenseeritakse siis konkreetses situatsioonis sellise variandiga," tõi psühhiaater näite elust enesest.

Ebaviisakus kandub autorooli

"Kui me räägime liikluskultuurist või liikluskäitumisest, siis liikluskultuur ja käitumine ei erine ju palju tavakultuurist ja tavakäitumisest. Kui inimene on agressiivne või ebaviisakas tavaelus, siis autorooli istudes ta käitumine väga palju ei muutu," rääkis  Autosõit OÜ juhatuse liige Indrek Madari.

Ekspertide sõnul on praegu peamiseks probleemiks hoolimatus kaasliiklejate vastu. Kuid samuti ka oskamatus liikluses tekkivaid probleeme ette näha. Ettenägematu olukorrana võib näitena tuua suvel Stockmanni juures toimunud liiklusõnnetuse.

"Tartu maanteel ja Liivalaia tänava ristil toimunud õnnetus ei olnud muidugi tahtlikult põhjustatud. Üks juht foori keerava tule ajal lootis veel kergemeelselt seda ristmikku ületada, tegi seal vasakpööret. Kuna vastassuunast oli samuti juba lubav tuli, siis toimuski kokkupõrge. Paraku tihtipeale  me näemegi seda, et ületad ise ristmikku niiöelda vilkuva rohelise tulega, küll normi piires, aga siis vaatad, et kolm autot  tuleb veel peale sind üle," rääkis  Liiklusjärelvalve keskuse patrullitalituse juht Varmo Rein levinud olukordadest Tallinna linnapildis .

Valge kaubiku juhid ja must statistika

Liikluspolitsei hinnangul on liikluskultuurituse põhiloojaks nooremapoolne mees,  vanuses 20 kuni 30.  Just seda iga  peetakse kõige riskialtimaks. Kuid leidub veel teinegi profiil . "Tänane liiklusõnnetuste põhjustaja profiil on keskealine valge kaubiku juht," teadis rääkida  Tallinna transpordiameti asejuhataja  Talvo Rüütelmaa.

Põhilised asjad, millega liikluses eksitakse, on ristmikel valgusfoori reeglitest mitte kinni pidamine,  kõrvalised tegevused roolis, põhjendamatud möödasõidud ja lubatud sõidukiiruse ületamine. Näiteks Tammsaare tee pikendusel ületab igapäevaselt kiirust vähemalt tuhat juhti.

"Eks kindlasti paljud inimesed mõtlevad, et minuga midagi ei juhtu, kuid kahjuks 2020. aastal oli 60 liiklushukkunut ja üle 1500 raskesti vigastatud inimese," rääkis Rüütelmaa, kelle sõnul on need Eesti kohta väga suured numbrid.

Tallinnas hukkus liiklusõnnetustes mullu 9  ning  sai viga 544 inimest.

Uuringute kohaselt on ligi pooled tallinlastest oma kaasliiklejate liikluskultuuriga rahulolematud.

Küsimusele, miks siiski peavad osad  autojuhid  end teistest paremateks,  kihutavad seal, kus tahavad, pargivad seal, kus ei tohi, ei arvesta jalakäijate ja teiste juhtidega, on raske üheselt vastust leida.  Ning kuigi Tallinna liikluskultuur on viimase kümne aastaga edusamme teinud, on arengumaad veel küllaga.

 

 

Laadimine...Laadimine...