VIDEO! Kallas: Eestis on sisuliselt eriolukord, piirangutest hoiduvad kohad pannakse kinni

"Kuigi eriolukorda ei ole välja kuulutatud, on Eestis sisuliselt eriolukord," ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil. Ta kinnitas, et kohad, kus piirangutest kinni ei peeta, pannakse kinni ilma igasuguse kompensatsioonita.

Pilt: Mats Õun

VIDEO! Kallas: Eestis on sisuliselt eriolukord, piirangutest hoiduvad kohad pannakse kinni (2)

"Kuigi eriolukorda ei ole välja kuulutatud, on Eestis sisuliselt eriolukord," ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil. Ta kinnitas, et kohad, kus piirangutest kinni ei peeta, pannakse kinni ilma igasuguse kompensatsioonita.

Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus on kehtestanud väga karmid piirangud, mis on suuremad kui eelmise aasta kevadel. Kallas märkis, et pärast eelmise aasta kevadet on seadusi muudetud nii, et valitsus saab kehtestada piiranguid ilma eriolukorda välja kuulutama. 

"Meil on sisuliselt eriolukord," ütles Kallas. 

"Viiruse levik on plahvatuslikult kõrge, seetõtu peame kõik ennast piirama," ütles valitsusjuht.  "Märtsikuu tuleb väga raske."

Kallas toonitas, et piirangud on kehtestatud viiruse leviku piiramiseks ning võimalik on kehtestada veel karmimad piirangud kuni liikumispiiranguteni välja.

Riik suurendab järelevalvet

Peaministri sõnul on riik suurendanud järelevalvet piirangute täitmise, sealhulgas ka  maskiandmise kohustuse üle. Järelevalvet on kavas veelgi suurendada.

Kallas kinnitas, et kohad, kus piirangutest kinni ei peeta, pannakse kinni ilma igasuguse kompensatsioonita.

Peaminister nentis, et eelmisel kevadel, kui inimeste ohutaju oli suurem, pidasid inimesed ka reeglitest kinni. Viidates teadusnõukoja liikme Andero Uusbergi hinnangule sõnas Kallas, karmide piirangute puhul saavad inimesed aru olukorra tõsidusest ning hakkavad reeglitest paremini kinni pidama. 

"Eesti vanarahvas ütles, et lukk on loomale," sõnas Kallas. Tema sõnul on valitsusel võimali kehtestada täielik liikumispiirang, kuid ta loodab, et inimesed mõistavad olukorra tõsidust ning hakkavad ise vastutustundlikult käituma ja siis pole vaj apiiranguid karmistada.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et valitsuse reservist eraldati üle 500 000 euro, et valitsuse kriisijuhtimist toetada.

Aabi sõnul on osades ettevõtlussektorites raske, ent alles pikem strateegia näitab, kuidas näeb välja kriisist väljumine.

„Peame kaardistama, millised on lisakulud ning peame selleks valmis olema. Iga sektor vaatab ise, kes on kõige rohkem pihta saanud. Kevadel ja suvel on eesmärgiks kriisist välja tulla. Vaatame ettepoole,” sõnas ta.

Palgatoetuste suurusjärk on 30 miljonit eurot

Aab selgitas, et rakendatakse eurovahendeid ühtekuuluvus- ja struktuurifondidest, sest erinevate laenu meetoditega on võimalik euroopast ettevõtjatel investeeringuteks laenu saada. Ta rõhutas, et ettevõtlus ja töökohtade loomine on kõige olulisem, lisaks kutseõpe. Ka struktuurifondidest tuleb lisavahendeid. Erainvestor paneb igale eurole kaks kolm eurot. Nõnda läheb miljard eurot Ida-Virumaale.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et sektorite ring, kes toetust saavad, on laienenud. Palgatoetuste suurusjärk on 30 miljonit eurot, neile ettevõtetele, keda piirangud otseselt või kaudselt mõjutavad.

Täna õhtul kinnitatakse valitsuse poolt täpne toetusmeetmete jagamise kava. „Eesmärk, et tööandjatel oleks kindlustunne ning eesmärk on toetada tööhõivet,” sõnas ta.

Kiik meenutas, et kui ettevõte saab Töötukassalt palgatoetust, ei tohi ta töötajaid kahe kuu jooksul koondada. „Raha tuleb kasutada tööhõive säilitamiseks,” rõhutas ta.  

Ministri sõnul on tulenevalt valitsuse kehtestatud rangematest piirangutest laienenud toetust vajavate sektorite ring. Sellest tulenevalt plaanitakse toetusmeetmeid rakendada nii otseselt piiratud sektoritele nagu toitlustus, spaad ja spordi- ning kultuurivaldkond, kui ka kaudsemalt mõjutatud sektoritele nagu turismivaldkond ning jaekaubandus.

Kiige sõnul on töötukassal võimalik meetmeteks suunata maksimaalselt 39 miljonit eurot. Ta märkis, et esialgu oli eesmärk praegu plaanitava meetme jaoks kasutada poolt, jättes ülejäänud summa järgmisteks perioodideks, kuid kuna piirangud on muutunud rangemaks, on ka plaanitav meede läinud kallimaks.

"Töötukassa on valmis selles ulatuses oma vahenditest seda meedet välja töötama," ütles minister. Ta nentis, et kui toetusmeedet töötada välja ka aprilliks, maiks ja edaspidisteks kuudeks, siis on töötukassa nõukogu selge ootus, et selle raha panustab valitsus.

Kiik tõi välja, et oma teistest reservidest töötukassa meetmete rahastamiseks vahendeid ei võta, kuna need on mõeldud jooksva kahjumi katmiseks. Nimelt ületavad ministri sõnul lähiaastatel töötukassa kulud tulusid 50 kuni 70 miljoni euro võrra aastas.

Kiik: vaktsineerimise tempo tõuseb seitsmendat nädalat järjest

Kiik ütles, et vaktsineerimise tempo on järk-järgult tõusnud ja seda viimased seitse nädalat järjest. Ta lisas, et ka sel nädalal on oodata uut vaktsineermimisrekordit, mis saab järgmisel nädalal üle löödud.

Samas nentis Kiik, et vaktsiine pole endiselt piisavalt. Märts on tema sõnul "murdekuu", kus vaktsiinide puudus on terav, aprilli ja mai tulevas selles osas paremad.

"Eelmisel aastal ootasime suve tulekut, nüüd saame oodata kahte asja: suve ja vaktsiinide saabumist," ütles Kiik.

Minsistri sõnul jõuab järgmisel nädalal Eestisse senistest saadetistest suurem kogus  AstraZeneca vaktsiini.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...