VIDEO! Kalle Klandorf: naastrehvid tuleks maksustada ja raha suunata keskkonnahoidu

“Eesti teede kvaliteet on väga ebaühtlane. Suurtelt teedelt välja sõites on teed ikkagi jääs ja tihti väga lumised. Ei saa öelda, et kui Tallinnast välja sõidad, siis linna piiril vahetage rattad ära. Pigem võiks need naastrehvid olla maksu all,” sõnas abilinnapea Kalle Klandorf.

Tallinn Keskkond

VIDEO! Kalle Klandorf: naastrehvid tuleks maksustada ja raha suunata keskkonnahoidu (1)

Hannula Lepp

“Naastrehvid võiksid olla maksu all. Tallinna ja üldse suuremate linnade ja nendevahelised suured teed on niivõrd puhtad, et võib küll talvel lamellrehvidega sõita ja auto püsib hästi teel,” sõnas Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.

Aprillis algas Tallinna linnaosades kevadine suurpuhastus. Õhuseire jaamad näitavad, et peentolmuosakesi on õhus vähem kui eelnevatel aastatel. Seda tingis asjaolu, et linnas liikus sellel aastal 20% vähem autosid ja valdavalt olid talveperioodil soodsad ilmastikutingimused.

Tänu ilmatingimustele algas linna koristus juba kuu aega tagasi. Kui kergliiklusteedelt on enamjaolt graniitsõelmed kokku korjatud, siis autoteede puhastamine alles algab. Liikluse vähenemise tõttu on linnas vähem ka naastrehvide poolt tekitatud mürgist toilmu. Naastrehvide ärakeelamist Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ei poolda ja teeb ettepaneku naastrehvide kasutamine Tallinnas maksustada ning saadav raha suunata keskkonnahoidu.

“Eesti teede kvaliteet on väga ebaühtlane. Suurtelt teedelt välja sõites on teed ikkagi jääs ja tihti väga lumised. Ei saa öelda, et kui Tallinnast välja sõidad, siis linna piiril vahetage rattad ära. Pigem võiks need naastrehvid olla maksu all. Tallinna ja üldse suuremate linnade ja linnadevahelised suured teed on ikka niivõrd puhtad, et võib küll talvel lamellrehvidega sõita ja auto püsib hästi teel,” sõnas Klandorf.

Õhu puhtust Tallinna linnas saab igaüks jälgida reaalajaas nii internetis kui seirejaamadest. Üks neist asub Liivalaia tänaval ja info kuvatakse otse ekraanile. Hoopis suurem õhusaastaja Tallinnas on aga laevaliiklus. Laevadelt tulev tahm kinnitub majaseintele ja akendele ning seda on ka sissehingatavas õhus.

“Osaliselt, enne kui kriis algas, läksid Tallinnas laevad elektrilaadimisele. See tähendas, et sadamas laeva mootorid töötasid. Nüüd on vastupidi, aga see, et laevad sõidavad mõjutab oluliselt saastet,” lisas Klandorf.

Pirital saavad lisaks tänavatele puhtaks ka aiad

Tallinna linnaosades liigub koristustööde ajal ringi harjadega varustatud puhastustehnika. Kuivade ilmadega paiskub õhku märgatav kogus tolmu. Sellel aastal on tehtud puhastusteenuste pakkujatele mitmeid muudatuseeskirju.

“Kui tolmu pühkida, siis tegelikult peab ta olema märgkastetud. Ta peab tolmu enne ära kastma kui hakkab seda  kogumiskasti koguma. See tähendab seda, et mingil määral tolm peatub õhku paiskamisel. Küll aga see ei garanteeri sajaprotsendiliselt seda, et ta nüüd täiesti tolmuvabaks jääb,” sõnas Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.

Pirita linnaosa on sellel aastal teinud ka teise järgimist vääriva ettepaneku. Kui suurpuhastuse käigus on majaomanike aiad saanud mustaks, kattunud tolmu ja sodiga, siis pestakse need aiad survepesuriga puhtaks.

“Lepingupartneril on nüüd kohustus pähitänavate-teede ääres olevate aedade puhastamine pärast tolmu kogumist. Kui see ennast õigustab, siis usun, et seda rakendavad edaspidi ka teised linnaosad,” lisas Liinat.

Kevadise suurpuhastuse käigus tekkinud sodi tuleb viia jäätmejaama

Kodumajapidamises kevadel suurpuhastuse käigus tekkiv sodi ja praht tuleb sorteerida ja viia Tallinna jäätmejaamadesse. Linnakodanikele on sorteeritud prügi äraandmine teatud koguses tasuta. Jäätmejaamad on läinud üle suvegraafikule ja on avatud alates kella 12-st.

Jäätmejaama operator Tarmo Pärnamäe sõnul on inimesed prügi sorteerimisel tublimaks muutunud. “Kõige rohkem tuuakse haljastust, biolagunevaid lehti, muru ja oksi. Näha on, et inimesed on hoove koristama hakanud. Metsaalused lähevad puhtamaks ja inimesed sorteerivad. Mõned aastad tagasi oli asi keerulisem, inimesed ei tahtnud eriti sorteerida, aga nüüd on asi paremaks läinud,” sõnas Pärnamäe.

Tallinna linnas on aiajäätmeid lubatud põletada aastaringselt. Kevadise aia koristuse reeglid kehtestab aga iga linnaosa eraldi. Pirital näiteks on kokku lepitud, et okste ja haljastusjäätmete põletamise kuupäevad on 1-2. Mai ja 15-16. Mai.

Pirita linnaosa vanema Tõnis Liinati sõnul tuleb enne põletamist konsulteerida naabriga ja teha selgeks, et suits teda ei häiri. “Proovime omalt poolt ka siin inimesi aidata ja selgitustööd teha, mismoodi lõket teha. Suureks abiks on olnud alati Päästeamet, kes nendel päevadel sellele erilist tähelepanu pööravad,” lisas ta.

Aias ei tohi aga põletada keemilisi aineid, olmeprahti ega toidujäätmeid. Ka ei ole soovitatav põletada puulehti, mis tekitavad musta suitsu. Kõik sorteeritud prügi, välja arvatud biojäätmed, saab ära anda jäätmejaamadesse.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...