VIDEO! Kiik: valitsus kindlasti ei lähe piirangute laustühistamise teed

Tervise ja tööhoiuminister Tanel Kiik ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et piiranguid arutav valitsus ei lähe "kindlasti piirangute laustühistamise teed". Ta nentis, et mitmed riigid, kus pärast nakatumise langust on piirangud kiiresti leevendatud, seisavad nüüd silmitsi nakatumiste järjekordse tõusuga. 

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO! Kiik: valitsus kindlasti ei lähe piirangute laustühistamise teed

Toimetaja: Toomas Raag

Tervise ja tööhoiuminister Tanel Kiik ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et piiranguid arutav valitsus ei lähe "kindlasti piirangute laustühistamise teed". Ta nentis, et mitmed riigid, kus pärast nakatumise langust on piirangud kiiresti leevendatud, seisavad nüüd silmitsi nakatumiste järjekordse tõusuga. 

Kiige sõnul on Eesti nakatumiskordaja praegu 0,95, kuid piirangute järsu leevendamise järel võib see kiiresti tõusta.

"Arvan, et lausradikaalset kannapööret ühes või teises suunas ei tule," ütles Kiik ja lisas, et tema hinnangul ei kehtesta valitsus ka üleriigilisi laussulgemisi.

"Ilmselt läheb valitsus [piirangute] ühtlustamise teed," sõnas Kiik. 

Neljapäeval arutab valitsus, kuidas uuest nädalast piirangutega jätkata. Uue valitsuse liikmed on saanud ülevaate covidi olukorrast ning peale neljapäevast korralist istungit antakse teada ka võimalikest piirangute muutustest.

Vaktsiinid aitavad järk-järgult olukorda parandada

Valitsus arutab neljapäeval ka vaktsineerimisküsimusi. Eestisse on hetkel jõudnud umbes 50 000 doosi, sõnas Kiik. "Teame, et seda on vähem kui lootsime, aga rohkem kui enamikel riikidel. Meie jaoks on oluline, et AstraZeneca saaks müügiloa," lisas minister.

Samuti oodatakse, et Pfizerilt tootlikkuse tõusu ning oluliselt suuremat tarnet Modernalt veebruaris. "Praegu tundub realistlik, et esimese kvartali lõpuks on neli vaktsiinitootjat turule saanud, mis on oluliselt parem kui eelmise aasta lõpus või sügisel. Järk-järgult aitavad vaktsiinid olukorda leevendada ja seni tuleb hoida mõistlikke piiranguid jõus ja meil endal käituda nii, et ei seaks ohtu enda ja teiste tervist ning heaolu,“ lisas Kiik.

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul on esmatasandi perearstiabis hetkel käimas teise ringi vaktsineerimine ning see peaks lõppema lähima kümne päeva jooksul. Alustatud on ka hambaarstiteenuse osutajate vaktsineerimisega ja ja sellega loodetakse saada esimehe ringiga ühelepoole paari nädalaga. Kiirus oleneb vaktsiinitarnetest.

Riskirühmade puhul on perearstid alustanud pilootvaktsineerimistega, mis on Friedemanni sõnul väga hästi käivitunud,  80+ vanusegrupiga on jõutud ühelepoole. "See protseduur on olnud perearstide vaatest ladus. Inimesed on kutsutud vaktsineerima ja jaanuari lõpuks planeeritakse ära teha 280 vaktsineerimist. Seal on olnud ka mõned keeldujad, kes vajavad otsustamise aeg. Näeme, et keeldumisi mõjutavad uudised ja alati tuleb arvestada, et kui mingit infot jagame, siis see mõjutab inimeste otsust. Keeldumine on ajutine ja tihti tahetakse pikka mõtlemisaega, kui sõbrannadel on hästi läinud, siis võetakse otsus kiiremini vastu," selgitas Friedemann.

Hooldekodusid on Eestis kokku 192 ja vaktsineeritud neist on 82. Erihooldekodudest on vaktsineeritud asutusi 20. Hoolekandeasutustes on seega vaktsineerimine erinevates etappides.

Järgmisest nädalast loodetakse laiendada riskigruppide pilooti. Selle jaoks on kaasatud Medicumi, et tagada Lasnamäele, kus on kõrgem haigestumus, riskirühmade laiendamine. "Järgmisel nädalal saame anda täpselt ülevaate, kudias üle-eestilist riskirühmade vaktsineerimist alustame," lisas Friedemann.

Synlab: tuleme testimisega toime, kuid eksitusi ei saa välistada

Synlabi Eesti juhatuse esimehe Rainar Aamiseppa sõnul toimub avalik testimine endiselt 17 erinevas linnas ja võib öelda, et Eesti on proovivõtu võrgustikuga hästi kaetud. Lisaks sellele on lisaks lennujaama ja sadama proovivõtukohale lisandunud ka Narva piiripunkt, kus toimub proovivõtt ööpäevaringselt.

Eestisse saabujad, kes on Eesti kodanikud ja kel on ette näidata Eesti pass, id-kaart või nn hall pass või näidata ette elukoha kinnitus Eestis, saavad testimisele tasuta. Teised soovijad peavad selle eest maksma. Aamisepp juhtis tähelepanu sellele, et need, kes reisivad Eestist välja viiksid end varakult kurssi, millised on sihtriigi ootused kehtivale testimistulemusele. Samuti tasub hoida pidevalt silma peal, sest korraldused võivad muutuda üleöö. Kui ootused on teada, siis tuleb testimiseks aegsasti sobiv aeg varuda, et asjad ei jääks viimasele minutile.

Testimise raames teostab Synlab endiselt 25 000 – 26 000 uuringut nädalas ning selle mahuga tullakse toime.

Aamiseppa sõnul on palju räägitud testimistulemuse tõlgendamisest ja see on arusaadav, et inimesed ei oska adekvaatselt ise hinnata, kas tulemus on õige või vale. Kõrge tundlikkusega testimismeetod tagab aga selle, et ei tekiks valenegatiivseid. Kui uuringumaterjal on võetud korrektselt, siis on Synlab väga kindel, et testide tulemused on õiged. Samas ei ole välistatud, et proovivõtul ei saada proovi korralikult kätte või võetakse proov liiga vara ning test võib osutuda valenegatiivseks.

"Kui inimene on kokku puutunud nakatunuga ja läheb järgmisel päeval proovi andma, siis ei pruugi sealt saada veel positiivset koroonatulemust, sest see võib muutuda positiivseks hiljem. Teine variant on see kui võetakse proovi liiga hilja. Koroonaviiruse positiivse testitulemuse periood on kergete sümptomitega inimestel keskmiselt kuus päeva, juhul kui ei minda koheselt proovi andma, siis võib see aeg üle minna," selgitas Aamisepp.

Igapäevaselt rakendatakse aga laborites erinevatel tasemetel kvaliteedikontrolli meetmeid ning ka proovivõtu kohtades koostatakse auditeid, et eksitusi vältida ning võimalikud vead saaksid järeltestimise või muude meetmetega kõrvaldatud. "Täna oleme olukorras, kus usume siiralt ja kindlalt, et laborist väljunud tulemused on õiged," lisas Aamisepp.

Härma: haigestumine on stabiliseerunud kõrgel tasemel

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on koroonaviirusesse nakatumine küll stabiliseerunud, kuid seda väga kõrgel tasemel.

Härma ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et koroonaviirusesse nakatumine Eestis on stabiliserunud ning mõnel päeval on näha ka kerget langust. Samas on nakatumisnäitajad Härma sõnul endiselt väga kõrgel tasemel. Ta tõi esile, et Harjumaal on nakatumine kerges languses ning Ida-Virumaal stabiliseerunud, samas kasvab nakatumine Lõuna regioonis. Pärnumaa nakatumisnäitajad ilmutavad esimesi stabiliseerumismärke.

"Olukord Eestis ei ole veel ilus, meil on üleriigiline ulatuslik levik," sõnas Härma.

Eelmisel nädalal lisandunud juhtumistest 64 protsenti olid Härma sõnul lähikontaktsed. Nakatunutest valdav osa kuulub tööealiste sekka. Neist kolmandik nakatus tööl ning kolmandikul juhtudel on nakkuse päritolu teadmata. Kasvutrendis on nooremate inimeste nakatumine. 

Eelmisel nädalal nakatunud vanemaealistest sai 41 protsenti nakkuse hooldekodus ning 29 protsendi juhtude puhul on nakkuse päritolu teadama.

Härma tõi esile, et nädalaga on kahekordistunud koolide ja lasteaedades tekkinud kollete arv. 

Sissetoodud juhtumid moodustasid eelmisel nädalal 3,2 protsenti juhtudest, peamised päritoluriigid on Soome, Venemaa ning kolmandaks on tõusnud Araabia Ühendemiraadid 11 juhtumiga. Härma täpsustas, et tegemist on koolivaheajal Araabia Ühendemiraatidesse reisnud inimestega.

Haiglaravil olevate nakatunute arv on detsembri lõpust saadik püsinud stabiilsena. Keskmine koroonaviiruse tõttu ravi vajav inimene on 70,5 aastat vana. Keskmisel eelmisel nädalal surnud koroonaviirusega nakatunud inimse keskmine vanus oli Härma sõnul 81,1 aastat ning kõikidel olid kaasnevad terviseprobleemid. Härma lisas, et surmajuhtumite arv ei näita stabiliseerumist või langust.

 

Laadimine...Laadimine...