VIDEO! KOROONAVAKTSIINI JABURAIMAD MÜÜDID: Õed süstivad elavat viirust või panevad naha alla kiibi

Inimesed arvavad, et gripivaktsiin kaitseb ka koroonaviirusesse nakatumise eest. Siin on spetsialistide vastus ühene: kuigi Covid-19 ja gripi sümptomid sarnanevad, on tegu kahe täiesti erineva viirusega. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et gripivaktsiin kuidagi koroonaviirusesse nakatumisest päästaks.

Pilt: Ilja Matusihis

VIDEO! KOROONAVAKTSIINI JABURAIMAD MÜÜDID: Õed süstivad elavat viirust või panevad naha alla kiibi (3)

Õnne Puhk/Liisa Tupits

"Nakkushaiguste arstina raskeid haigeid nähes soovitan kindlasti vaktsineerida, et hoida ära rasket hingamispuudulikkust," ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla õde-juhtumikorraldaja Irina Sorokina. Ometi levivad rahva seas mitmed väärarvamused, mida kõiki siinkohal kummutame.

 

Praegu on valmis end koroona vastu vaktsineerima üle poole Eesti elanikest, väiksem osa jaguneb vaktsineerida mittesoovijateks ja kahtlejateks. Praktiliste ja asjalike küsimuste kõrval on koroonavaktsiini teemasse poogitud ka vandenõuteooriad inimeste lambaks muutmisest ja mikrokiibistamisest.

Perearst Triin Perkson tõdes, et inimesed vajavad lihtsalt rohkem nõustamist. "Kuna see vaktsiin on uus asi, on arusaadav, et inimestel on hirmud," märkis ta. "Samas teame, et see vaktsiin on ohutu, oleme kõik end juba vaktsineerinud eesmärgiga, et saaksime kaitsta nii ennast kui ka patsiente."  

"Hirmud on sageli irratsionaalsed ja põhinevad ammu ümber lükatud linnalegendidel ja rahvajuttudel," lisas perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi. "Nüüd näeme ka oma tervisehoiutöötajate pealt, et need kõrvaltoimed on olemas, aga viisakalt talutavad ja täiesti ohutud."

Süstihirm ja allergia

Üks kõige lihtsam väärarusaamu on näiteks see, et vaktsineerima ei pea need, kes on Covidi läbi põdenud, ega ka need, kellel on näiteks nõrk immuunsus, diabeet või südamehaigused. Tegelikult on vastupidi – just mitmete krooniliste haigustega, sh südamehaigustega inimestele võib haigus eriti rängalt mõjuda. Ka Covidi läbipõdemine ei anna eluaegset kaitset uue nakkuse eest.

Palju arvatakse, et koroonavaktsiinid on loodud liiga kiiresti, seega pole neid piisavalt testitud. "Kõikide praeguseks kasutusloa saanud vaktsiinide uuringuteks vajalikud sammud on ära tehtud," rõhutas Perkson. "Lihtsalt raha hulk, mis teadlastele koroonavastase vaktsiini uuringuteks läks, on oluliselt suurem kui tavaliselt, et tulemused oleks kiiremini käes."

Eestis esimesena kasutatava Pfizeri koroonavaktsiini sagedasemad kõrvaltoimed on üksnes süstikoha valulikkus, vahel ka palavik, tõsiseid kõrvaltoimeid esineb harva.

"Paljud inimesed kardavad lihtsalt süsti," ütles nakkus-kliiniku õde-reisinõustaja Alne Mikfelt. "Mina soovitan ikka vaktsineerida. Olin ise üks neist, kes koroona kevadel läbi põdes, teist korda ma seda enam ei taha."

Sotsiaalmeedias ringleb video noorest meditsiinitöötajast, kes väidetavalt sai vaktsiini ja pärast seda kukkus kokku ja suri. "See preili ei surnud ja on korduvalt pärast seda olukorda ka intervjuusid andnud," lausus Vallikivi. "Ta lihtsalt minestas pärast vaktsineerimist ja ütles ka ise, et seda juhtub iga kord, kui teda süstitakse. Minestamine pärast vaktsiini on tegelikult suhteliselt tavapärane. See ei ole seotud vaktsiini toimega, vaid on lihtsalt psühholoogiline reaktsioon."

Kõik kõrvaltoimed on kirjas ravimi infolehel, mis on leitavad ravimiameti veebis. Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla rõhutas, et kõigist vaktsineerimise järgsetest kaebustest tuleb arstile teada anda.

Ka pelgavad inimesed allergiat. "Mul võib olla vaktsiini suhtes allergia, kuid ma ei tea seda enne, kui süsti saan," kõlab mõnest vestlusest.
"Enne vaktsineerimist tuleb välja selgitada, kas inimesel on vastunäidustused, ja hinnata, kas on mõni seisund, mis vajab erilist ettevaatust," selgitas Uusküla. "Samuti tuleb inimesele selgitada võimalikke kõrvaltoimeid ja seda, kuidas neid leevendada."

Elavat viirust ei süstita, DNA ei muutu

Tema sõnul on ainus seni teadaolev tõsine kõrvaltoime anafülaksia, mis võib tekkida 15-30 minutit pärast vaktsineerimist. "Selle reaktsiooni tekkerisk on iga vaktsiiniga," ütles Uusküla. "Seetõttu peab inimene jääma arstide lähedusse 15-20 minutiks pärast vaktsineerimist, et reaktsiooni tekkimisel saaks kiiret abi. Anafülaktiline reaktsioon on adrenaliiniga väga hästi ravitav."

Jaburaimatest vandenõuteooriatest rääkides levitatakse valet, et koroonavaktsiiniga süstitakse inimestele sisse elavat viirust, "Tervet viirust ei viida kehasse mitte ühelgi juhul," ütles Perkson. Pfizeri vaktsiinis kasutatakse uudset mRNA tehnoloogiat. Antigeeni enda asemel sisaldab see vaid infot antigeenist ja organism peab selle info põhjal antigeeni ise ja oma vahenditega valmis tegema.

Rahva seas räägitakse vahel ka, et vaktsineerimine nõrgestab immuunsüsteemi ja muudab inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks. Tegelikkus on vastupidine. "Oleme juba vaktsineerinud ka immuunpuudulikkusega inimesi," ütles Müller. "Me teame, et neil võib immuunvastus ehk antikehade teke olla väiksem kui tavalise immuunsusega inimesel, kuid vaktsiin kindlasti halvasti ei mõju."

Keeruline teema on tekitanud inimestes arusaama, et uudne vaktsiin muudab inimese DNA-d. "Kuna mRNA vaktsiin sisaldab infot vaid ühe viiruse valgu kohta, ei ole vaktsiinis sisalduva mRNA põhjal võimalik meie rakkudes tervet viirusosakest valmistada ning mRNA ei ole võimeline ka meie DNA koostisesse lülituma," selgitab veebileht vaktsiin.ee.

Pfizeri vaktsiini infolehel on kirjas, et seda ei ole viljatuse vastu testitud. Seetõttu tekib inimestel hirm, et koroonavaktsiin võib tekitada viljatust. "See ei ole tõsi. Rasedatega selliseid uuringuid ei tehtagi," ütles Perkson. "Küll aga on loomkatsed näidatud, et isegi neljakordse vaktsiinidoosiga ei tekkinud mingisugust erinevust nende laboriloomade viljakusel või järglastel."

Pigem süstida kui rängalt põdeda

Teiseks – kui rase kuulub riskigruppi, s.t tal on mingid kroonilised haigused, mille tõttu võib viirus kulgeda raskemalt, või ta on eesliinitöötaja, siis on soovitatav tal kindlasti end vaktsineerida.

Visalt levib arvamus, et vaktsiinid põhjustavad autismi, erand pole ka koroona-vaktsiin. "Vaktsiinid ei põhjusta autismi, see on korduvalt ümber lükatud mitmetes teadusartiklites," ütles Perkson. "See üksainus, Andrew Wakefieldi uuring, mis seostas ühte kindlat vaktsiini autismiga, on tõestatud valeinfo."

Vaktsineerida mittesoovijad on seisukohal, et parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida. "Nakkushaiguste arstina, nähes raskeid haigeid, ma kindlasti lükkan selle väite ümber," lausus Sorokina. "Teatud kaasuvate haiguste puhul võib koroonainfektsioon olla väga raske kuluga. Seetõttu me kindlasti soovitame vaktsineerida, et hoida ära seda rasket hingamispuudulikkust, mida me haigetel näeme."

Veebileht vaktsineeri.ee kinnitab, et vaktsineerimine on organismile kindlasti vähem koormav ja ohutum viis immuunsuse saavutamiseks kui nakkushaiguse läbipõdemine.

Levinud on ka seisukoht, et vaktsineerimisest ei ole mingit kasu. "Jah, vaktsiini kasulikku toimet ei ole inimesel võimalik otseselt tunda, silmaga näha või käega katsuda. Aga tänu vaktsineerimisele on mitmed ohtlikud nakkushaigused nii maailmas kui ka Eestis taandunud või esineb neid väga harva. Hinnanguliselt säästetakse tänu vaktsineerimisele maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu aastas," kirjutab vaktsineeri.ee.

Noorus ja gripivaktsiin koroonast ei päästa

Arvatakse ka, et kuna koroona ohustab rohkem vanu inimesi, siis noorte puhul on koroonaviiruse läbipõdemine piisavalt lihtne, nii et võib-olla peaks haiguse läbi põdema. Perkson ütles, et vaktsineerimisest saadav kasu kaalub oluliselt üles kõrvaltoimete hirmu. "Eriti kui arvestame seda, et koroonaviirus käitub suhteliselt ettearvamatult – ei saa kunagi ette ennustada, kellel see haigus hakkab venima ja kellel tekivad tüsistused."  

Vastupidiselt levivale müüdile, et koroona on vanainimeste haigus, näitab statistika, et koroonat võivad põdeda ka väikelapsed ja noored. Viiruse pärast on haiglas ravil olnud 18 kuni nelja-aastast last, üheksa 10-14-aastast ja 16 15-19-aastast noort.

Levinud on ka seisukoht, et "kui kõik teised vaktsineerivad, siis mina ju ei pea". "See on natuke selline südametunnistuse küsimus – tegelikult peaksime kõik võtma selle vastutuse, et endast nõrgemaid kaitsta," ütles Perkson.

Kui mul on juba Covid olnud, siis ma ei pea vaktsineerima, ütleb inimeste loogika. Kuigi on levinud uskumus, et peale viiruse põdemist on uuesti nakatumise tõenäosus väga väike, pole see siiski 100% välistatud.

Loogikast lähtub ka arusaam, et pärast vaktsineerimist ei pea enam maski kandma. "Mida rohkem on meil vaktsineerituid, seda vähem on raskeid haigeid ja haigusjuhtumeid," ütles Müller. "Selle võrra ringleb ka viirust vähem, aga isikukaitsevahendite kandmist peab kindlasti jätkama."

Seda rõhutavad teadlased ka välismaises meedias. "Ringi liikudes me ju ei tea praegu, kes on vaktsineeritud ja kes mitte – ja paraku ei taga 100% nakatumiskindlust ka vaktsiinid. Koroonavaktsiinide töökindlust on hinnatud u 95%-le ja see tähendab, et 5% inimestest võib ikkagi nakatuda. Kui enamik inimesi on vaktsineeritud, alles siis saab elu endisel moel jätkuda," on levinud teaduspõhine soovitus.

Inimesed arvavad, et gripivaktsiin kaitseb ka koroonaviirusesse nakatumise eest. Siin on spetsialistide vastus ühene: kuigi Covid-19 ja gripi sümptomid sarnanevad, on tegu kahe täiesti erineva viirusega. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et gripivaktsiin kuidagi koroonaviirusesse nakatumisest päästaks.

Levinud on väide, et immuunsuse saamiseks piisab ainult ühest vaktsiinisüstist. "Enamik Covid-19 vaktsiinidest on kahedoosilised. Esimese süsti järel tekib tavapäraselt küll immuunvastus, kuid alles pärast teist doosi on vaktsiin maksimaalselt efektiivne," leiab sellele väitele vastuse lehelt https://kkk.kriis.ee/.

Vaktsiinid on mürgised ja sisaldavad ohtlikke aineid – see on üks levinumaid hirme, miks kardetakse eri vaktsiine. Nii Pfizer kui ka Moderna on avaldanud oma vaktsiinide koostisosade loendid. "Need vaktsiinid, mis on Euroopa ravimiameti müügiloa saamise protseduurides ja ülevaatamises, ei ole elavhõbedaosakesi ega muid tundmatuid ühendeid kasutatud. Kõik EL-is müügiloa saanud ravimid on kontrollitud, ohutud, kvaliteetsed ja tõhusad," kinnitab lehekülg kkk.kriis.ee.

Teadlaste üldlevinud seisukoht on, et kui vaktsineeritud saab piisav hulk inimesi (70%), tekib karjaimmuunsus. Seni tuleb jätkata ohutusmeetmete järgimist – usaldagem arste, medtöötajaid ja spetsialiste, kes annavad iga päev oma parima, et koroonaviirus seljatada.

ÖPIK: Vaktsineerimisaja ütleb sinu perearst

Lähinädalatel jätkub vaktsineerimine hooldekodudes ning tervishoiuasutustes. 1. veebruarist plaanitakse alustada perearstide juures 80+ inimeste vaktsineerimist.

Eelmise nädala kolmapäevaks oli Eestis vaktsineeritud esimese doosiga kokku 13 338 inimest.

Tallinna koroonaviiruse epidemioloogiliste ennetusmeetmete koordinaator Ester Öpik ütles, et Tallinnas toimib vaktsineerimine sama plaani järgi, nagu mujal riigis. "Esmalt vaktsineeritakse hooldekodude elanikke ja koduhooldusel inimesi, siis riskigruppi kuulujaid, seejärel eesliini töötajaid. Näiteks on õpetajate vaktsineerimine prioriteet tulenevalt nende endi tervisest ja olulisest rollist noorte arengu toetamisel," lausus Öpik. "Koolid saavad olla avatud, kui õpetajad püsivad terved. Need eesliini töötajad, kes kuuluvad oma tervise või vanuse tõttu mõnda riskigruppi, saavad vaktsineeritud varem."

Öpik nentis, et meil Eestis on hästi toimiv tervishoiusüsteem, igal inimesel on oma perearst ja pereõde ning muredest tasub rääkida nendega. "Perearstikeskused vaktsineerivad oma nimistu riskigruppi kuuluvaid patsiente ise ja tunnevad nende tervisemuresid. Seega oskavad nad täpsemalt öelda, millal järg nende nimistu riskirühmadesse kuuluvate inimesteni jõuab. Niikaua kui suur osa meist ei ole veel vaktsineeritud, peame kinni juba tuttavatest hügieenireeglitest, väldime võimalusel rahvarohkeid kohti ning suhtume tõsiselt kehtestatud piirangutesse. Niimoodi käitudes hoiame enda, oma lähedaste ja teiste inimeste tervist."

Kas ma võin pärast vaktsineerimist juua klaasi veini?

• Eestis ametlikku soovitust alkoholi osas ei ole. Perearst Piret Rospu ütles, et praegu Eestis kasutusel oleva Pfizer/BioNTechi vaktsiini omaduste kokkuvõttes ei ole alkoholi tarvitamise kohta piiranguid märgitud. "Minule teadaolevalt ei olnud ka uuringus osalejatele sellega seoses mingeid ettekirjutusi tehtud," lausus Rospu. "Mõõdukas alkoholitarvitamine ei ole vaktsineerimisega seotud ajal keelatud. Paljud meditsiinitöötajad said oma esimese vaktsiinidoosi päev-kaks enne aastavahetust ja mingit keeldu uue aasta saabumise puhul pokaal vahuveini juua ei olnud."

• Arstid tuletavad aga meelde, et liigne alkoholitarbimine on igal juhul tervisele kahjulik ja nõrgestab organismi kaitsevõimet. Alkoholi ei tohi pruukida viirushaiguste esmaste haigusnähtude ilmnemisel. Kuigi see võib esialgu näiliselt enesetunnet parandada, on alkoholil mõjusid, mis võivad haiguse kiirel ägenemisel organismi hoopis kurnata.

TOTRAD MÜÜDID: Mikrokiibistamine ja munaallergia

• Covid-19 vaktsiin töötati välja elanikkonna kontrollimiseks ja vaktsiiniga koos sisestatakse sulle ka mikrokiip.
See müüt sai tõenäoliselt alguse pärast Bill Gatesi kommentaare vaktsiinikirjete digitaalse sertifikaadi kohta. Tema viidatud tehnoloogia ei ole mikrokiip ja see ei ole seotud Covid-19 vaktsiinide väljatöötamise, testimise ega levitamisega.
 
• Kui ma ennast vaktsineerin (minusse sisestatakse viirus), haigestub minu vaktsineerimata pere.
Vaktsineeritud inimene ei kanna viirust ega nakata lähikondseid.
 
• Covid-19 vaktsiinid töötati välja lootekoe abil.
Pfizer/BioNTech Covid-19 vaktsiin ega ka Moderna Covid-19 vaktsiin ei sisalda looterakke, neid ei kasutatud kummagi vaktsiini väljatöötamiseks ega tootmiseks.

• Koroonavaktsiinid sisaldavad säilitusaineid – seetõttu tulebki neid hoida äärmiselt madalatel temperatuuridel.
Pfizer/BioNTech ja Moderna on teatanud, et nende vaktsiinid ei sisalda säilitusaineid. Eri vaktsiinidel on erinevad säilitamisnõuded. Nt Pfizer/BioNTech vaktsiini tuleb hoida -70 Co, Moderna vaktsiini -20 Co juures. Vaktsiinide säilitamine ultrakülmas keskkonnas hoiab neid stabiilsena ja ohutult. Enne süstimist sulatatakse vaktsiinid üles.

• Ma olen munade suhtes allergiline, nii et ma olen allergiline ka Covid-19 vaktsiini suhtes.
Pfizer/BioNTech ega Moderna vaktsiin ei sisalda muna, mune pole kasutatud kummagi vaktsiini väljatöötamiseks ega tootmiseks. Neil, kellel on rasked allergilised reaktsioonid munadele või mis tahes muule ainele (s.t anafülaksia), soovitatakse jääda pärast vaktsineerimist 30 minutiks jälgimisele.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...