VIDEO! Korteriühistute liit: renoveerimata majades elavad inimesed justkui "kilekotid peas"

Eesti Korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul käib ta ise üle Eesti vaatamas ja tunnustamas ilusaid korda tehtud maju, mida on lust vaadata ning ta on täheldanud, et nendes ühistutes kaovad ära ka vaidlused.

Pilt: Kaader videost

VIDEO! Korteriühistute liit: renoveerimata majades elavad inimesed justkui "kilekotid peas" (8)

Jaanika Valk

"Enamus majadest on ehitatud nõukogude ajal ja ei kannata mingit kriitikat. On olnud juhtumeid, kus inimesed elavad justkui “kilekotid peas”, sest korteris on külm, aknad vahetatakse plastakende vastu, aga kuna vene ajal oli ventilatsioon arvutatud läbi akende, siis ruumi õhukindlamaks muutes ei ole päeva lõpus enam õhku, mida hingata," rääkis Eesti Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi saates “Luubi all”.

Mardi sõnul käib ta ise üle Eesti vaatamas ja tunnustamas ilusaid korda tehtud maju, mida on lust vaadata ning ta on täheldanud, et nendes ühistutes kaovad ära ka vaidlused. “Korteriühistute puhul üks suuremaid muresid on võlgnikud ja kui olen küsinud renoveeritud korterite ühistutelt, kas neil võlgnikke on, siis on vastus enamasti ei. Kui mõni ka viivitab natukene, siis tegemist ei ole pahatahtliku võlgnikuga või mõne õigusvaidlusega, vaid lihtsalt siis on vaja natukene aega inimesel, et oma kohustusi täita,” ütles ta, et tihti võivad viivituse põhjused olla inimlikud ja ajutised.

Mardi sõnul on korteriühistute liidu prioriteet, et inimesed saaksid oma majad korda, sest enamus neist on ehitatud nõukogude ajal ja ei kannata mingit kriitikat. Renoveerimine on lisaks soojustamisele oluline ka sisekliima parandamiseks. Tema sõnul on olnud juhtumeid, kus inimesed elavad justkui “kilekotid peas”, sest korteris on külm, aknad vahetatakse plastakende vastu, aga kuna vene ajal oli ventilatsioon arvutatud läbi akende, siis ruumi õhukindlamaks muutes ei ole päeva lõpus enam õhku, mida hingata.

Mardi sõnul kardetakse renoveerimise puhul elu kallinemist, kuid hästi renoveeritud majas suudetakse küttekuludelt nii palju säästa, et inimeste kuumaksed ei suurenegi. “See on hästi oluline argument, sest saadakse korralik kodu, korralik sisekliima ja kinnisvara väärtus tõuseb oluliselt,” lisas Mardi.

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul on oluline info jagamine inimestele, et nad teaksid, mida renoveerimine endast kujutab, mida see kaasa toob ning millised on toetused.

Kodu ei piirdu ainult korteriga

Tallinna linn toetab korteriühistuid lisaks majade renoveerimisele ka “Fassaadid korda” programmi raames, mis on suunatud energiatõhususele ning “Roheline õu”, mille rahasummad on Võrgu sõnul küll suhteliselt väikesed, kuid see on oluline, et saaksid istutatud lilled ja puud, muru oleks külvatud ning ka ohtlikud puud saaksid likvideeritud. Võrgu sõnul on paljud projektid selleks aastaks juba läbi, sest eelarve vahendid on otsas, aga “Rohelise õue” pealt saab veel raha ja toetust küsida.

Abilinnapea sõnul on Tallinnas olulised ka tuleohutuse projektid. Lisaks tehakse rõdude ja varikatuste auditit. “Mäletame siin õnneks mitte väga traagilist, aga küllalt kõlapinda leidnud juhtumit, kus rõdupaneelid olid alla kukkunud ja ka ehitusteadlased on öelnud, et on vaja kontrollida, mis seisukorras rõdude varikatused on, nii et ka selle auditi jaoks on eelarvelised vahendid ka järgmisel aastatel,” lisas Võrk.

Mardi sõnul saavad inimesed täna aru, et tema vara väärtus ei seisne ainult korteris, vaid ka selle ümbruses ja terves kinnistus. Kui kunagi võis leida maju, kuhu praktiliselt ei olnud võimalik sisse minna, koridorid olid kulunud ja majad väljast räämas, aga paksude suurte rauduste taga elasid inimesed, kelle korterid olid viimase peal korras, siis nüüd on suhtumine muutunud ja nähakse ka väljapoole rauduksi.

Võrgu sõnul tuleb siinkohal mängu eestlaslik tahe olla pidevalt naabrist parem. “Ka korteriühistute puhul võib seda täheldada, et kui naabriõues on õu korda ja mõnusaks tehtud, läbi haljastuse ja istumiskohtade, siis naaber tahab ka. See on selline hea mõttes nakkuslik levik. Kui sõita üle Eestimaa, siis mulle tundub, et korteriühistud on hakanud oluliselt rohkem oma kodu eest hoolitsema kui mõnda aega tagasi,” lisas ta.

Renoveerimine mõistlikum kui lammutamine ja ehitamine

Mardi sõnul arutati ka Tallinna visioonikonverentsil selle üle, kas tasub üle 50 aastaseid maju renoveerida või peaks ehitama uued, aga Eestis ei ole massiline lammutamine ja uute majade ehitamine praktiliselt väga võimalik. Mõte ei ole tema sõnul iseenesest halb, aga see võib tekitada keerulised õigusvaidlused näiteks selle üle, kuidas omanikud majast välja saada kui nad sealt välja minna ei taha. Samuti oleks uue maja ehitamiseks vaja kõrvale ühte vaba krunti.

“Moskvas lõhuti sõna otseses mõttes üks linnaosa maha ja ehitati neli korda suuremad majad asemele ja siis arvutatigi ruutmeetri hind välja. Kui enne olid 70 ruuduses korteris, siis kolitakse ümber näiteks 50 ruudusesse. Selline loogika on täitsa olemas, aga mulle tundub, et meil raske realiseerida,” rääkis ta.

Mardi toob välja, et täna läheb terviklikult renoveeritud soojustagastusega ventilatsiooniga maja orienteeruvalt maksma 300 eurot ruutmeetri kohta, mis tähendab, et inimesed saavad omale sisuliselt tuttuue maja. “Kui ma ei eksi, siis keskmine korterimüügi ruutmeetri hind on Tallinnas vist üle 2100 euro. Mulle tundub, et renoveerimine on ikkagi oluliselt mõistlikum kui uue ehitamine. Kuigi uuel majal saad teha teistsugused planeeringud ja muuta maja moodsamaks, siis viie-kuuekordset hindade vahet kardan, et inimesed ei kannata välja,” lisas ta.

Võrgu sõnul räägiksime me Tallinnas sel juhul umbes 2000 uue maja ehitamisest vanade asemele ja siin tuleb peale raha mängu juba ajaline mõõde. “See pole ka füüsiliselt võimalik. Mina usaldan ikkagi spetsialiste ja kui Karl Õiger ütleb, et kui maja eesti õigesti hooltiseda, siis küll nad vastu peavad,” lisas ta.

8 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...