VIDEO! Kultuurimeeter: Jazzkaar tuleb taas

Jazzkaare direktor ja kunstiline juht Anne Ermi sõnul tuleb Jazzkaar igal juhul.

Pilt: Albert Truuväärt
Festival Kultuur

VIDEO! Kultuurimeeter: Jazzkaar tuleb taas

Lisa Gabriela Metsala

Tallinna muusikaelu on lähinädalail Jazzkaare kujundada - Tallinnas on kavas 20 kontserti. Lisaks jõuab festival Tartusse ja Pärnusse. Sel aastal toetub programm meie endi muusikutele.

 

Jazzkaare direktor ja kunstiline juht Anne Ermi sõnul tuleb Jazzkaar igal juhul. "See on muusikutel südames ja kuulajad on ärevil, et kas ikka tuleb. Loomulikult tuleb! Teame, miks kevadel kõik festivalid ära jäid, nüüd toimub natuke teisel kujul. See on loomulik, et arvestame antud olukorraga ja au sees on eesti artistid, kuningad ja kuningannad, kõige paremad jazzist on meil esinemas," sõnas ta.

Jazzkaar on alguse andnud paljudele asjadele ja nüüd on põhjust tähistada erinevaid sünni- ja aastapäevi. "Liisi Koiksoni "Väiksest järvest" möödub 15 aastat, Kristjan Randalu ja Vaiko Epliku koostööd saab 10 aastat, Kadri Voorand on 15 aastat igal aastal Jazzkaarel esinenud. Kõik nad tulevad uute projektidega: Liisi teeb "Väikest järve" uutes seadetes, Kadri Voorand on keelpillidega ja Mihkel Mälgandiga, mis annab pehmema ja kompaktsema kõla. Loomulikult on meil noorukene Rita Ray, ja ka Anett, kõik, kes vähegi jazzi poole kalduvad. Meil on alati hea meel tuua uusi noori artiste," rääkis Erm.

Kristjan Randalu: "Aeg läheb edasi ja nüüd ongi nii, et Vaikoga esmasest laval kohtumisest, mis oli ka omal ajal jazzkaare raames, täitub nüüd kümme aastat, või täpsemalt täitus juba kevadel, aga hetkeolukorrast tulenevalt toimub kogu Jazzkaar sügisel. Muidu on ka tore, et saame jälle koos lavale minna," rääkis pianist ja helilooja Kristjan Randalu kontserdist Vaiko Eplikuga. Randalu sõnutsi sai tema ja Epliku koostöö alguse sellest, kui ta Epliku muusikat juhtus kuulama. "Sel ajal olin ma rohkem New Yorgis, nii et ma ei olnud kursis, mis siin muusikaruumis toimus. Ma kuulsin seda muusikat kuskil taustal kohvikus või midagi sellist ja pärisin, mis see oli, ja sealt tekkis mõte ning ma lihtsalt võtsin ühendust. Ütlesin, et saame kokku, teeme midagi ja see oli see algus."

Randalu ütles, et ta eelistab teha muusikat, kus tal on võimalik improviseerida. "Ma pigem liigun jah sellistes kooslustes, kus on see vaba element esindatud ja see on väga lai. Tihtipeale ongi nii, et saan midagi tehtud ja keegi eeldas, et tegemist on jazzmuusikaga ja pärast tuleb ütlema, et see polnud ju üldse jazz, ja seda üldse mitte halvas mõttes. Et see ei olnud jazz, aga ta ei olnud ka ranges mõistes klassikaline repertuaar, mida tõetruult esitada," sõna ta.

Sel aastal on festivali põhilisteks toimumiskohtadeks Fotografiska ja Vaba Lava. "Sellest ajast peale, kui nad said avatud, on Jazzkaar sinna kolinud. Seal on väga hea loominguline õhkkond, ja selle kahe saali vaheldus loobki selle festivali atmosfääri," sõnas Erm. "Suur rõhk on instrumentaalmuusikal ja just sellel improvisatsiooni teekonnal, vabadusel, mida see kõik pakub. Meil on ka suuremaid koosseise, näiteks Jason Hunter, Sofia Rubina kaasa on väga hea helilooja, arranžeerija ja trompetist, temal on tõsiseltvõetav jazzikoosseis väga heade muusikutega. Sellist funkilikumat on ka üksjagu, nagu JT Conception ehk Janno Trump, koosseis on muutnud nime, või on Siim Aimla, kes sai kevadel valmis oma funki albumi," kirjeldas direktor festivalil esinevaid koosseise.

Festival algab 9. oktoobril ja 15. oktoobril on lõppkontsert. Lisaks sellele loodab Erm, et novembris saab toimuma Jazzkaare peakontsert Dee Dee Bridgewateriga Alexela kontserdimajas, kes peaks esinema Estonian Dream Big Bandiga.

Direktor nõustus, et festival elab natuke nagu pommi otsas, kuid see veel plahvatanud ei ole, sest käib pidev ennetustöö. "Me oleme pidevas kontaktis Terviseametiga, oleme kõiki nõuandeid kuulda võtnud ja isegi rohkem meetmeid tarvitusele võtnud. Seekordne festival on meil 31. ja jazz on selle ajaga väga palju muutunud. Euroopa jazz on päris iseseisev, Eesti jazz on jõudnud Euroopa omale järele ja samale tasemele ja ma mõtlen nii mängimisvõimalusi kui jazziharidust. Jazzliit, Philly Joe’s jazziklubi ja EMTA jazziosakond, see kõik on aidanud seda jazzi kandepinda laiendada. Meie kuulajaskond on noorem kui Euroopas keskmiselt lausa paarkümmend aastat ja me saame selle üle olla väga uhked," ütles Erm.

Laadimine...Laadimine...