VIDEO! Perearstid: vaktsineerimise hirmud põhinevad linnalegendidel ja rahvajuttudel

"Need hirmud on sageli irratsionaalsed ja teinekord põhinevad ammu ümber lükatud linnalegendidel ja rahvajuttudel," ütles perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi. "Nüüd me näeme ka oma Eesti tervisehoiu töötajate pealt, et need kõrvaltoimed on olemas, aga viisakalt talutavad ja täiesti ohutud. Tõsisemaid kõrvaltoimeid olnud pole."

Pilt: Rene Suurkaev

VIDEO! Perearstid: vaktsineerimise hirmud põhinevad linnalegendidel ja rahvajuttudel (1)

Liisa Aadussoo

"Need hirmud on sageli irratsionaalsed ja teinekord põhinevad ammu ümber lükatud linnalegendidel ja rahvajuttudel," ütles perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi. "Nüüd me näeme ka oma Eesti tervisehoiu töötajate pealt, et need kõrvaltoimed on olemas, aga viisakalt talutavad ja täiesti ohutud. Tõsisemaid kõrvaltoimeid olnud pole."

Koroonaviiruse vastane vaktsineerimine on Eestis töös ja esimesed meditsiinitöötajad on süstid juba saanud. Siiski jaguneb rahvas kaheks - need, kes juba väga oma korda ootavad ning need, kes on siiani kahtlevad, kas kiirelt valminud vaktsiin on tervisele ohutu.

Rahva seas levivad kuulujutud on tekitanud olukorra, kus paljud inimesed on otsustanud end mitte vaktsineerida lasta. Võtsime ette mõningad internetis ringlevad teooriad ning palusime perearstil Triin Perskonil nende tõesust hinnata.

Vaktsineerimise ajajärk on kätte jõudnud. Mida näitab teie praktika, kui palju inimesi on reaalselt nõus ennast vaktsineerima?

Praegu meil on ülesanne oma piirkonna perearstikeskuste töötajaid vaktsineerida ja üldiselt on tulnud positiivne tagasiside. Meie enda keskuses on vaktsineeritud kõik töötajad, välja arvatud üks, kuna me rasedaid hetkel ei vaktsineeri. Kõik ülejäänud on olnud väga suure rõõmuga nõus seda tegema, sest me tahame kaitsta ennast ja oma patsiente. Ja ka meie lähedal asuvad perearstikeskused on väga huvitatud vaktsineerimisest. Ka patsientide poolt tuleb pigem küsimusi, et millal juba saaks seda vaktsiini teha. Me näeme seda, et patsiendid usaldavad meid ja meie usaldame teadustööd, mis on vaktsineerimise taga. Ma ütleks, et see tagasiside on pigem olnud positiivne.

Kui nüüd juhtub, et näiteks 25% elanikkonnast ei olegi nõus ennast vaktsineerida laskma, mis siis saab ja kas neile rakenduvad ka mingid piiranguid?

Seda, kas mingid piirangud tulevad või mitte, ei oska mina öelda, sest see on pigem valitsuse otsustada. Küll aga meditsiinitöötajatena me alati eelistame seda, et tervisega seotud küsimused oleks vabatahtlikkuse põhjal. Me kindlasti tahame, et võimalikult palju inimesi saaksid vaktsineeritud ja ma arvan, et need 25% kes siis hüpoteetiliselt keelduksid, vajavad lihtsalt rohkem nõustamist. Kuna selle vaktsiini näol on tegemist uue asjaga, siis on arusaadav, et inimestel on sellega seoses hirmud ja kindlasti soovitame pöörduda oma perearsti poole, kui need küsimused tekivad. Me teame, et see vaktsiin on ohutu ja me oleme seda kõik iseendale juba lasknud teha just selle eesmärgiga, et me saaksime kaitsta nii ennast kui ka oma patsiente. Kindlasti soovitame me vaktsineerida.

Sotsiaalmeedias ringleb üks pilt, justkui oleks koroonaviiruse testile juba ette kirjutatud, kas proov tuleb positiivne või negatiivne?

See kõne all olev pilt, millest räägite, on Abbott koroonaviiruse kiirtesti pilt, kus on näha pildi peal pakendis olevat positiivset ja negatiivset kontrolli. Need on sellised asjad, mis peavad olema kõikide testide hulgas. Need testid on mõeldud selleks, et me saaksime kohapeal kontrollida, kas test on adekvaatne. See näitab kas inimene, kes seda testi teeb, oskab seda teha. Sellega saab kontrollida kas negatiivne test tuleb negatiivne ja sama positiivsega. See on kvaliteedikontrolli osa. Ka paljude teiste testidega tehakse samamoodi, et pannakse testigruppi üks kindlasti positiivne ja üks kindlasti negatiivne test. Need tulevad kõik sealt testikomplektist, need on vajalikud selleks, et me teaksime, et see asi oleks usaldusväärne. Sest kui me näeme, et see positiivne test ei tule positiivne, siis me ei saa olla kindlad ka ülejäänud testide adekvaatsuses.

Selleks, et test kiirelt valmis saaks ning selleks, et teiste ravimifirmadega konkureerida, on jäetud vahele mõned vaktsiini testimise etapid. Kuidas muidu on võimalik, et kõik vaktsiinid said enam-vähem samal ajal valmis?

Tegelikult see niimoodi ei ole. Kõikide nende vaktsiinide, mis praeguseks on kasutusloa saanud, vajalikud kliiniliste uuringute sammud on ära tehtud. Vahe on see, et mõned nendest uuringuprotsessidest on algatatud samaaegselt ja väga-väga suur erinevus on ka see, et see raha hulk, mis sinna teadlastele uuringuteks läks, on oluliselt suurem kui tavaliselt. Minu meelest see on täiesti selge märk sellest, et kui me rahastaksime teadust oluliselt rohkem, saaksime me väga olulised asjad ka kiiremini ära tehtud, nagu see koroonavaktsiin on. Kõik vajalikud uuringu sammud on tehtud nii nagu peab ja täpselt sellistes hulkades nagu peab või isegi rohkem. Mitte mingisuguseid ohutussamme ei ole vahele jäetud, kõik on väga kenasti tehtud.

Vaktsiini vähese testimise tõttu võivad sellel esineda pikemaajaliselt kõrvaltoimed, just nagu oli seagripi ja narkolepsia juhtumite puhul.

Selle ma ka lükkaksin ümber. See narkolepsia ja seagripi vaktsiini teema on seotud natukene keerulisemate protsessidega ja seda, kuidas see juhtus, ei ole veel päris täpselt teada. Mida me teame, on see, et selle seagripiviiruse peal olev antigeen tekitas mingisuguseid kummalisi immuunsüsteemi protsesse, mis teatud geneetilise riskiga inimestel narkolepsia välja tõi. Seda ei juhtunud ainult seagripi vaktsiini puhul, vaid ka lihtsalt seagrippi põdenud inimestega. Seega seda võiks pigem seostada selle viiruse endaga.

Vaktsiiniga süstitakse sisse elavat viirust.

See ei ole õige. Praegu meieni jõudnud Pfizer vaktsiinis kasutatakse sellist huvitavat mRNA tehnoloogiat, mis sisuliselt tähendab seda, et koroonaviiruse pinnalt viiakse väike ühiku retsept kehasse ja keha ise teeb selle pinnaühiku valmis ja siis avastab, et tegemist on asjaga, mida ta ei soovi ja hakkab tegema selle vastu antikehasid. Tervet viirust ei viida kehasse mitte ühelgi juhul.

Vaktsiini infolehel on kõrvaltoimete all kirjas, et seda ei ole viljatuse vastu testitud. Seega on inimestel hirm, et see võib tekitada viljatust või siis viljatust järgneval põlvkonnal.

See ei ole ka tõsi. Pfizeri ravimilehel on kirjas, et spetsiifilisi uuringuid rasedatega ei ole tehtud, sellepärast et rasedatega selliseid uuringuid ei tehtagi. Küll aga on tehtud seda loomkatsete osas, kus oli näidatud seda, et isegi neljakordse vaktsiinidoosiga ei tekkinud mingisugust erinevust nende laboriloomade viljakusel või järglastel. Kõik oli täiesti tavapärane, mitte midagi ei juhtunud.

Lisaks oli ka niimoodi, et nendesse vaktsiini uuringurühmadesse sattusid täiesti kogemata rasedad inimesed, kellega on ka kõik praegu hästi korras. Ameerikas ütlevad rasedad meditsiinitöötajad täiesti vabatahtlikult praegu, et nemad pigem tahaks seda vaktsiini teha. Nad on nõus vaktsineerima just sellepärast, et saada seda koroonaviirusekaitset, mida kindlasti on rasedatel vaja.

Aga vaktsineerimise sihtrühmade hulka praegu Eestis rasedad ei kuulu. Ja sellepärast me rasedaid ka ei vaktsineeri, aga see ei tähenda seda, et see oleks vastunäidustatud, see tähendab lihtsalt seda, et seda pole praegu plaanis. Hetkel meil ei ole lihtsalt piisavalt informatsiooni, kuid kui saame info selle kohta, et see on lubatud, siis saame seda teha.

Nõrga immuunsüsteemiga inimesed ei tohiks lasta end vaktsineerida.

Nõrga immuunsüsteemiga inimesed kindlasti peaksid vaktsineerima, sellepärast et nende puhul see koroonaviirus ise võib kulgeda oluliselt raskemalt kui, kui teistel.

Vaktsiinid põhjustavad autismi.

Vaktsiinid ei põhjusta autismi ja see on korduvalt ümber lükatud mitmetes teadusartiklites. See üksainus uuring, mis seostas ühte kindlat vaktsiini autismiga, on tõestatud väärinfo. Seda artiklit on ümber lükatud ja kõnealune doktor on selle osas ka süüdi mõistetud ja eemaldatud töökohalt.

Noore inimese puhul on koroonaviiruse läbipõdemine piisavalt lihtne, et võib-olla ei peaks riskima vaktsiini kõrvalmõjudega, vaid lihtsalt haiguse läbi põdema.

Kui me arvestame seda, et vaktsiini kõrvaltoimed on üliväikesed ning üliharvadel juhtudel võib tekkida mingisugune allergiline reaktsioon, mida me saame ka tegelikult enamikul juhtudel ravida ja et see vaktsiini põhiline kõrvaltoime on süstekoha valulikkus ja palavik üks päev, siis mina arvan küll, et need vaktsineerimisest saadavad kasud kaaluvad oluliselt üle kõrvaltoimete hirmu. Eriti kui arvestame ka seda, et koroonaviirus ise, kui teda põdeda, käitub suhteliselt ettearvamatult. Enamikel inimestel on nohu, köha ja palavikuga kulgev haigus, kuid me kunagi ei saa ette ennustada, kellel kellel see haigus hakkab venima ja kellel tekivad tüsistused. 

Sarnane väide on veel see, et kui kõik teised teevad vaktsiini, siis ma ju ei pea.

See on natuke selline südametunnistuse küsimus ka, et me tegelikult peaksime kõik võtma selle vastutuse, et endast nõrgemaid kaitsta. Kui on võimalik vaktsineerida, siis seda tuleks kindlasti teha ja, ja tervishoiutöötajad praegu täpselt sellest lähtuvadki. Et meie teeme vaktsiini ära ka selleks, et teisi kaitsta, mitte ainult ennast.

Ja lõpetuseks - sotsiaalmeedias ringleb üks video noorest meditsiinitöötajast, kes väidetavalt sai vaktsiini ja pärast seda, intervjuud andes, kukkus kokku ja hiljem suri.

See preili ei surnud ära ja on korduvalt pärast seda olukorda ka intervjuusid andnud. Mis juhtus, oli see, et ta lihtsalt pärast vaktsineerimist minestas ja ta ütles ka ise, et seda juhtub iga kord, kui teda vaktsineeritakse. Ja minestamine pärast vaktsiini on tegelikult suhteliselt tavapärane asi. See ei ole seotud vaktsiini toimega vaid lihtsalt sellise psühholoogilise reaktsiooniga. Õnneks on kõneluse meditsiinitöötajaga kõik väga kenasti korras ja tal on hea meel, et teda on vaktsineeritud.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...