VIDEO! President ärgitas kõiki pakutavat vaktsiini vastu võtma

President Kersti Kaljulaid ärgitas Eesti riigi aastapäeva kõnes kõiki pakutavat vaktsiini vastu võtma, ühtlasi tunnustas riigipea neid, kes on koroonavastases võitluses silma paistnud.

Pilt: Kuvatõmmis
Eesti

VIDEO! President ärgitas kõiki pakutavat vaktsiini vastu võtma (11)

President Kersti Kaljulaid ärgitas Eesti riigi aastapäeva kõnes kõiki pakutavat vaktsiini vastu võtma, ühtlasi tunnustas riigipea neid, kes on koroonavastases võitluses silma paistnud.

Kaljulaid tõdes, et pärgviirus võtab Eesti rahvalt tubli tüki eakate elutarkust. "Mitte ainult selle osa, mille jäädavalt. Ka selle osa, mille jagu jääb meil tänavu oma eakate sugulaste ja sõpradega silmast silma teetassi taga istumata. Olen teravalt tajunud nende vestluste puudumist. Elutarkusega sõnastatud argipäev on tihti vajalik tugi ja juhatus, isegi kui me sellele tavaoludes ei mõtle. Nüüd mõtleme. Selle võrra oleme jällegi rikkamad," arutles president.

Tema sõnul ei saa kogu halb muutuda heaks ning lahkumine on pöördumatu. "Kaotatud koolinädalaid ei saa tagasi. See, mida tahtnuks vanaemaga pikemalt arutada, läheb meelest ajaks, kui jälle külla saab minna. Aga halvad ajad saavad meid endid teha paremaks. Ja head Eesti inimesed teevad ka halvad ajad paremaks," ütles Kaljulaid.

Tema sõnul saavadki õik Eesti inimesed üheskoos riiki sellest kriisist välja aidata. "Jah, vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid juba täna, kui vaktsiine kõigile ei jagu, on meil liiga palju neid, kes saaksid, aga ei taha ennast vaktsineerida. Usaldame neid teadlasi ja arste, kes on need vaktsiinid ohutuks tunnistanud!" ütles Kaljulaid. "Ma palun kõiki Eesti inimesi – kaitseme endid, meie lapsi, meie inimeste töökohti ja perede toimetulekut ning vaktsineerime end niipea, kui selleks võimalus avaneb."

President tunnustas neid, kes läksid viiruse vastases võituses teistele appi, tuues näiteks 11. klassi poisi Sander Terase Saaremaa Ühisgümnaasiumist, kes läks kevadel hooldekodusse appi, päriselt hooldajatööd tegema. "Tema ja teiste temasuguste peale mõtlemine teeb südame soojaks. Minule on need inimesed eeskujuks."

Kaljulaidi sõnul on palju asju ka riigielus, mida lihtsalt tuleb teha. "Pole parata, tuleb teha. Ei saa jätta võitlust kurjusega me ühiskonnas, näiteks perevägivallaga. Ei tohi edasi lükata vaimselt või füüsiliselt kannatanute uuesti jalule aitamist. Ei saa edasi lükata rohepööret, sest muidu on tulevikus hädas meie lapsed. Ei saa loobuda tööst ühtse Eesti kooli nimel, kuigi tänases päevas võib otsustamine ebamugav olla. Ei saa leppida, et pealinna ja muu Eesti arenguvahe käriseb järjest suuremaks."

Kaljulaidi sõnul ei tee neis asjus jutuga midagi ära. "Otsustada on vaja. Isegi kui kaasneb ajutine mõistmatus ja populaarsusnäitajad saavad pihta. Küll valija mõistab, kui ka mitte kohe."

Kaljulaidi sõnul on nüüd inimesed harjunud elu hapruse peale igal hommikul mõtlema. "Ma loodan, et seda empaatiat jätkub meil kauemaks. Oleme näinud oma arstiabi tõelist, tugevat ja hoolivat palet, paremat kui paljudes meist jõukamates riikides. Meie tervishoid on olnud üsna odav pidada võrreldes paljude heaoluühiskondadega. On isegi uskumatu, kui palju me selle raha eest saame. Ma loodan, et ühel päeval on meil mitte ainult kõige efektiivsem, vaid ka kõige empaatilisem ravikorraldus kogu maailmas," ütles president.

Ta tõdes, et iga päev haigestub Eestis kasvajahaigustesse 24 inimest ja sureb 11. "Vaimse tervise alane ravi ja ennetus ei vasta isegi me igapäevavajadustele. Muidugi on see kriisis selgemini silma paistnud – ehk mõistame nii, kui pikk tee meil on minna. Need on vaid kaks auku paljudest me turvavõrgus, millest inimene võib läbi kukkuda."

Tervishoid on Kaljulaidi sõnul palju suurem kui haiguste ravi. "Siia kuulub pidev tugi puuetega lastele, et nende haigus ei süveneks. Diabeedilaps või eridieedil ainevahetushäirega laps väärib abi ka siis, kui tema elu on tänu kulukatele meetmetele ja vanemate pidevale murele ja hoolele pigem täisväärtuslik. Ja nii haigete laste kui täiskasvanute pered vajavad kindlat teadmist, et see abi on alati kättesaadav, ükskõik mis paragrahvi alusel abivajadust kaalutakse," ütles president.

President: sotsiaalne turvalisus on Eestis vanemas keskeas naise nägu

President Kersti Kaljulaid märkis oma riigi aastapäeva kõnes, et hariduselu kui sotsiaalne turvalisus on Eestis vanemas keskeas naise nägu, samuti ei jagune Eesti riigi tulud üle riigi õiglaselt.

Riigipea tõdes, et viiruskriisis jäid eakad hooldekodudes lähedasteta. "Puuetega inimestel, kes elavad ja töötavad meie hulgas, kästi viiruse saabudes kodus püsida. Muidugi kaotasid nad töö. Kangesti tundub, et just nõrgemad ja vanurid peavad kandma suuremat osa viiruskriisiga toimetulemise koormast, kui on nende õiglane osa. Mul on sellest kahju. Ma ei pea seda õiglaseks. Aga selle eest ei vastuta kuidagi need head inimesed, kes seda rasket hooldajatööd teevad. Tihti veel haledama palga eest, kui on nende hoolealuste tervis," arutles president.

Tema sõnul ei kaaluta Eesti riigieelarves nende inimeste tööd õiglaste kaaludega. "Elutähtsate teenuste osutajad on justkui nähtamatud. Kui nad pole parasjagu meie kangelased. Pärast on nad muidugi jälle nähtamatud," ütles Kaljulad. "Nii hariduselu kui sotsiaalne turvalisus on Eestis vanemas keskeas naise nägu. Ta läheb hommikul tööle ja teeb seda, mida vaja. Ükskord ta väsib. Väsib ka sellest, et tähtis on ta tehtav ikka sõnades, aga mitte päriselt valitsejate tegudes."

See asi on Kaljulaidi kinnitusel halvasti. "Eesti kool ja Eesti sotsiaalhoolekanne toetuvad liialt õpetajate, hooldajate, medõdede kannatlikkusele ja missioonitundele. Päästeamet värbab edukalt valdavalt majanduskriisi ajal ja jookseb kasvu taastudes jälle nooremast verest tühjaks.
Eesti riigi tulud ei jagune ka üle Eesti õiglaselt. Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus," ütles president.

President rõhutas kuuluvustunde tähtsust

Rasketel aegadel, sellistel nagu praegu, on kuuluvustunne tähtsam kui muretutel aegadel, ning teadmine, et ollakse osa 1,3 miljonist, on eestlastele tähtis, ütles president Kersti Kaljulaid kolmapäeval riigi aastapäeva kõnes.

"See tunne aitab toime tulla maailmas, kus suuremad sõbradki paanikahetkedel liigselt ei kõhkle, et teha otsuseid pigem oma rahva huvides. Kriisiajal tulid paljud eestlased koju tagasi, et siin – omade keskel – see aeg üle elada. Nad lendasid mesipuu poole, varjule," märkis Kaljulaid, rõhutades, et eestlased kuuluvad kokku läbi isamaa-armastuse.

"Rahvustunne on ülev tunne. Aga ta võib kergesti muutuda väiklaseks, kui meil on kahtlusi oma rahva, keele ja kultuuri turvalise kestmise osas. Me kõik, kes me oleme üle elanud okupatsiooni, elame selle kestmisehirmuga kogu oma elu. Tunnistame seda endale ja teeme, mis oskame, et see hirm eales tõeks ei saaks," ütles Kaljulaid.

"Väikerahvana vajame me alati kinnitust, et eesti keel, kultuur ja komberuum on kaitstud. See on kinnitus, milleta ei saa mööduda ükski isamaakõne. Aga isamaakõnedest on vähe. Teha tuleb. Meie kultuuri, keelt ja kombeid ei ähvarda täna mingi suur väline jõud. Moskva eest kaitseb meid Eesti Kaitsevägi ja NATO. Euroopa Liit on rahvusriikide liit, kus erinevad keeled ja kultuurid on väärtus. Aga meil on endal vaja üht-teist teha," ütles president.

Tema sõnul eelistaks ta järjekordsele grandioossele kultuuriobjektile alati toetada päriselt Eesti inimesi, eesti kultuuri tõelisi kandjaid. "Mooste rahvamuusikuid ja Nedsaja külabändi, Haapsalu pitsiseltsi ja Vormsi paadiehitajaid, potisetusid ja Virumaa lõngaliisusid. Betoon ei ole kultuurikandja, inimesed on."

Kaljulaidi sõnul on vaja veendumust, et kõigil Eestisse sattunuil, ükskõik kas nad on tulnud varem või nüüd, on võimalus ja isegi kohustus panna oma laps eestikeelsesse kooli. "Usku, et suudame kõigile siin kasvavatele lastele pakkuda sissevaadet meie keelde ja kultuuri määral, mis aitab neil kujuneda Eestit ja eestipärast armastavateks või vähemalt mõistvateks kaasteelisteks. Kui meil on see kindlus, oleme avatumad ja uudishimulikumad ka muude kultuuride suhtes, kes meie keskel killukestena toimetavad," ütles president.

Tema sõnul on rahvustunne ka võimaluses olla uhke oma riigi üle mujal maailmas. "Kuulumine teiste, demokraatiat ja vabadusi armastavate ja inimõigusi austavate rahvaste hulka. Võimalus olla uhke selle üle, mida sinu riik maailmakaardil tähendab. Võimalus võtta vastutus ja rääkida kaasa ka seal, kus on raske ja tingimata ei pea – näiteks ÜRO julgeolekunõukogus. Astuda vastu rahvusvahelise tasemega kiusajatele, kaasates oma partnerid ja liitlased Gruusia, Ukraina või Valgevene rahva toetuseks. Juhtida tähelepanu inimõiguste olukorrale Venemaal, Hiinas ja Myanmaris," ütles president.

Tema sõnul on muidugi Eesti rahvusvaheline tegevus alati ka julgeoleku küsimus. "Väike riik peab hoolitsema selle eest, et ta oma partnerite silmis vääriks kaitset – nii tõdes Eesti hea sõber ja endine Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen oma Endel Lippmaa medali tänukõnes Eesti Teaduste Akadeemias möödunud aasta lõpul," ütles Kaljulaid, lisades, et julgeolek on suuresti hoiak - nii eestlaste endi hoiak oma liitlaste suhtes kui liitlaste hoiak Eesti suhtes.

"Eesti tähistab paljude maailma riikidega just tänavu diplomaatiliste suhete sajandi täitumist. Üks lähedane liitlane ütles mulle, et kuigi kaitsekoostöö sujus meil ka viimasel paaril aastal, on samal väärtusbaasil toimetades ikkagi kindlam tunne, et see kõik saab pikalt jätkuda. Loodan, et nüüd ja igavesti edaspidi võimendavad sisepoliitilised arengud meie missioonisõdurite tööd liitlaste lähedal hoidmiseks," rõhutas Kaljulaid.

President tõhutas ka korruptsiooni vastu võitlemise tähtsust. "Korruptsioon halvab arengu, riigijuhtide vastutulekud sõpradest ärimeestele peletavad ausaid ettevõtjaid – lahkuvad nii omad kui need, kes meie ärikliimat varem kiitnud on ja just sellepärast siia tulnud ongi," ütles president.

Kaljulaidil oli kaasmaalastele ka ettepanek. "Teeme nii nagu oma vabariigi 100. sünnipäeva puhul. Siis tegime kõik üksteise võidu ja üksteisega koos oma riigile kingitusi. Teeme jälle nii! Juba sügisel on meil kõigil võimalus anda oma hääl 79 maailma parima kohaliku poliitika poolt. Meil kõigil on oma roll kanda – kellel nõudliku valijana, aga ma loodan, et võimalikult paljudel teist ka inspireeriva kandidaadina! Teeme poliitikat nii, nagu Eesti inimesed sellel aastal kriisi üle elavad – hoolides, märgates, isetult appi rutates! Teeme ausat, hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit.

Ent Jõgeval, Hiiu-, Pärnu- ja Setumaal ei sära mitte suurlinna tuled, vaid inimeste soe süda läbi nende silmade. See on Kaljulaidi sõnul ilusam ja soojem, õmblusteta ühiskond, kus omavalitsus toetub paljuski vabatahtlikule, et koos aidata hädas last või vanurit, teha midagi rõõmsat ja toredat. "Aga seda soojust ja headust aitab hoida ebaõiglaselt väike osa me riigituludest.'"

Kaljulaidi sõnujl on paljud maailma edukaimad riigid teinud vea ja lasknud suurlinnadel saada koormaks iseendale. "Tõeliselt meeldivat linnaruumi enam ei jätku, sest iga ruutsentimeeter on kallim kui inimeste heaolu. Tööjõudu ka enam ei jätku, sest valdava osa inimeste, ka kõrgelt haritute sissetulek ei võimalda ühe inimpõlvega korterilaenu tagasi maksta. See juhtus, sest õigel ajal ei jätkunud julgust kulutada poliitilist kapitali nii, et ei väheneks sotsiaalne liikuvus ega kitseneks tulevaste põlvede valikuvabadus kogu riigis," ütles president.

See areng ei ole Kaljulaidi sõnul paratamatu. "Me saame teha paremini, toetudes Eesti inimeste armastusele looduse, vaikuse ja rahu vastu. Eesti inimene on loomuldasa kahepaikne. Korraga maa- ja linnainimene. Iga pealinlane vajab ülejäänud Eestit."

Kroonviirus on Kaljulaidi sõnul maa ja linna tihedamalt kokku sidunud. "Me oleme äkki kõik üks maarahvas. Kasutame selle hetke ära! Me saame päriselt teoks teha vana ja varem võimatuna näinud unistuse olla ühtaegu oma kodus mere ääres metsa sees ja samal ajal ka Tallinna kesklinnas," ütles riigipea.

"Ühelgi lapsel ei tohi jääda videotunnis käimata, sest tema külas pole aastal 2021 piisavalt nobedat internetti. Ühelgi õpetajal ei tohi jääda kooli jõudmata, sest kevadel on kruusatee, mis suurele maanteele viib, lihtsalt läbimatu. Kui tee ja infokiirtee oleks korras, siis ei erineks elu maal oluliselt elust suuremas linnas. Siis oleks sel osal me rahvast, kes viiruskriisis on tõestanud kaugtöö võimalikkust endale ja oma tööandjale, lihtsam kulutada rohkem aega ja raha oma teises kodus, maakodus. Sellel talvel on nii Kalamajas kui Mustamäel õhtuti rohkem vabu parklakohti. Kas poleks tore, kui nii jääkski?" küsis president.

Tema sõnul vajavad omavalitsused ka uut maksumudelit, sellist, mis motiveeriks maaomavalitsusi ja maainimesi oma valda uusi ettevõtjaid kutsuma. "Kõige raskem ülesanne, mille lahenduse peame tänavu järgmisteks kümnenditeks kindlasti kokku leppima, on Eesti roheline arengumudel. Peame võtma lahti energeetikasektori mured, eraldama üksteisest energiajulgeoleku ja inimeste toimetuleku küsimuse, nutikalt kasutama Euroopast pakutavaid toetusmeetmeid. Peame lahendama keeruka võrrandi, mis sisaldab endas metsatööstust ja loodushoidu. Peame andma ettevõtjatele ja omavalitsustele võimaluse suuremaks ja vastastikku selget majanduslikku kasu toovaks koostööks, olgu siis energiasektoris või mujal tööstusvallas," ütles president.

Tema sõnu on ees on kohalikud valimised ning on paras aeg välja mõelda, kuidas Eestist saaks maailma parima regionaalpoliitikaga riik. "Arenenud riikide viimase kümnendi kogemus näitab, et regionaalse ja sotsiaalse kihistumise, põlvkondadevahelise lootusetuse tähelepanuta jätmine viib meeleheiteni. Meeleheide ja ebaõigluse tajumine võib panna hulle asju tegema. Me oleme seda mujal näinud," märkis Kaljulaid.

11 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...