VIDEO! Ringkäik Lääne-Tallinna Keskhaiglas: noorim haiglaravil koroonapatsient on vaid 37-aastane

"Praegusel hetkel on meil kõige noorem 37-aastane noor naisterahvas, kellel ei ole kaasuvaid haigusi üldse varasemalt olnud, vaid lihtsalt seisund läks koroonaga piisavalt raskeks. Aga muidu ikka üldiselt on selline 65 pluss vanuses inimesed," rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla koroonaosakonna valvearst doktor Aale Kallus osakonnas viibivatest patsientidest.

Pilt: Kaader videost

VIDEO! Ringkäik Lääne-Tallinna Keskhaiglas: noorim haiglaravil koroonapatsient on vaid 37-aastane

"Praegusel hetkel on meil kõige noorem 37-aastane noor naisterahvas, kellel ei ole kaasuvaid haigusi üldse varasemalt olnud, vaid lihtsalt seisund läks koroonaga piisavalt raskeks. Aga muidu ikka üldiselt on selline 65 pluss vanuses inimesed," rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla koroonaosakonna valvearst doktor Aale Kallus osakonnas viibivatest patsientidest.

Sisenesime Meremeeste haigla koroonaosakonda, et näha, milline näeb välja meditsiinitöötajate ja vabatahtlike igapäevatöö raskelt haigete koroonapatsientidega. Meile anti rida nõudmisi, mis kaasa võtta - vahetusjalanõud, õhukesed liibuvad riided, vesi. Kuid kõige enam rõhutati, et pange vaim valmis.

"Üldiselt tulevad siia osakonda sellised patsiendid, kellel on lisaks Covid infektsioonile ka mingisugused muud kaasuvad haigused," ütles Covid osakonna valvearst doktor Aale Kallus.

"Kopsupõletik on neil kõigil, aga lisaks veel on nad kas diabeetikud või neerufunktsiooni häirega või kardiaalse patoloogiaga. Nad kõik vajavad lisahapnikku. Vastavalt seisundi raskusele läheb neile ka hormoonravi peale. Kui põletiku näitaja on väga kõrge, siis lisandub antibakteriaalne viirusravi, " lisas ta.

Kaitseülikonda riietumine oli täpne töö - üleriided puhtasse ruumi, kaitsekittel selga, respiraator ette, juuksed mütsi sisse, lisaks veel visiir ja kõige lõpus kindad, et võimalikult vähe oleks kehapinda, mis võiks kuhugi vastu minna, jääks katmata. Kui infektsiooniõde andis loa, võisime siseneda läbi klaasuste sellele poolele, kus õhkkond on tuntavalt pingelisem. Infektsiooni kontrolli õde Ljudmila Linnik tutvustas meile osakonda ja selgitas, kuidas sealsed tööpäevad välja näevad.

Milline see protseduur on, kui te tulete hommikul tööle? Riietate ennast ära ja millised on siis järgmised sammud, mis te siin osakonnas teete?

Mina olen ise infektsiooni kontroll, mina jälgin seda, et oleks ohutu keskkond ning et kaitsevahendid oleksid õigesti kasutatud. Et ka patsiendid oleksid ohutus tsoonis. Minu funktsioon on selline, et tulen osakonda, vaatan ringi, kas on kusagil ohumärke. Kui näen midagi, mis pole reeglipärane, siis püüan need asjad korda teha - kas siis ise või kaastöötajatega koostöös. Õed süvenevad hommikul patsientide lugudesse, vaatavad kuidas neil läinud on ja millised on põhilised probleemid. Seejärel hakatakse patsiente jälgima, võetakse vereanalüüs ja samuti on oluline patsientide keeramine-pööramine, et neil ei tekiks lamatisi.

Kaitseriietuses hakkab väga kiiresti palav. Kui kaua personal korraga selles viibima peab?

Meil on selline reegel, et töötaja võib kaitseriietuses olla kuni neli tundi. Rohkem ei lubata. Te näete ise ka, et kaitseriietuses on päris raske, higistatakse ning vedeliku kadu on suur. Inimene peab ikkagi vahepeal jooma ja puhkama. Osakonnas käiakse kordamööda.

Kogu riietus tundub turvaline, kuidas on võimalik, et varasemalt ikkagi nii palju meditsiinitöötajaid nakatunud on?

See on raske küsimus, aga nakatumise põhjus on ilmselt mittekorrektne isikukaitsevahendite kasutamine. Siin töösituatsioonis nad kindlasti ei nakatu. Kus nakatumine siiski võib toimuda, on kohvilaua taga või kusagil puhkeruumis, kus ikkagi kiputakse isikukaitsevahendeid ära võtma. Aga muidu ei saa öelda, et töötajad nakatuvad haiglates osakonnasiseselt. Haigust on väljaspool haiglat hetkel igal pool ning nakatumine töökohaväliselt on ka väga tõenäoline. Mina töötan, Covid-haigetega juba alates märtsikuust ja käisin ka Saaremaal, kus tegime tööd hommikust hommikuni ja nagu näete, ma pole nakatunud. Kui sa ikkagi korrektselt kasutad isikukaitsevahendeid, siis see ei ole võimalik.

Sattusime koridoris peale kiirele nõupidamisele, kus oli arutlusel uute intensiivravikohtade loomine. Kohal oli ka haigla juht doktor Arkadi Popov, kellelt uurisime järgnevate stsenaariumite kohta. Kui palju on siin haiglas hetkel koroonaga nakatunud patsiente?

Hetkel on 11 patsienti tavaprofiilis ja 4 patsienti on meil teise astme intensiivis. Nii et iseenesest täna on olukord selline suhteliselt rahulik. Nakkuskliinikus oli täna hommikul 49 haiget. Lisaks on veel 6 patsienti õendusabi kliinikus, kes on positiivsed ja isolatsioonis.

Millised on järgmised plaanid, kui haiglaravi vajavate patsientide arv suureneb?

Meie jaoks on väga oluline, et me saaksime pakkuda patsientidele ka kolmanda astme intensiivravi. Selline plaan on meil olemas alates sellest nädalast. Praegusesse teise intensiivravi palatisse me tekitame kolmanda astme intensiivravivõimekuse ja kaks tavapalatit muutuvad teise astme intensiivravipalatiteks. Sinna lisanduvad monitorid ja jälgimise võimalus.

Mis hetkest läheb olukord nii kriitiliseks, et peab hakkama plaanilist ravi kinni panema?

Me täna veel midagi kinni ei pane. Meie järgmine plaan näeb ette, et samal korrusel asuvasse praegusesse uroloogia osakonda tekitataks ümber profileeritud 14 Covid-voodikohta. Kui me seda teeme, siis uroloogia patsiendid tuleb viia üldkirurgia ja ortopeedia pinnale ehk siis osakonnad peaks kokku panema. Selge on ka see, et miinus 14 voodikohta tähendab, et peame mingil määral plaanilist ravi ka piirama. Seega tulevikus hakkab see puudutama uroloogilisi, üldkirurgia ning mingil määral ka ortopeedilisi patsiente.

Edasi vestlesime infektsiooniõe Ljudmilaga. Uurisime, mida ütleks tema neile, kes vaktsiini turvalisusesse ei usu.

Firma, kes meile vaktsiini pakkus on usaldusväärne. Olen uurinud ka vaktsiini tausta - milline see on, millest on see tehtud ning millised on kõrvaltoimed - nii et ma usun seda ja ma endale tegin. Vaktsiin on alati olnud selline asi, milles inimesed kahtlevad. Ma tunnen ennast turvaliselt, kui ma olen vaktsineerinud.

Mida öelda nendele, kes ei usu vaktsiinidesse? Senikaua kui inimest see haigus väga lähedalt ei puuduta, võivad nad kahtlustada. Kui see hakkab aga väga lähedalt puudutama, siis te näete, et vaktsiin on üks võimalus ennast siiski kaitsta. See on nii väike asi, mitte midagi halba sellest ei juhtu. Miks peaks seda mitte tegema? See on võimalus ennast ja oma lähedasi kaitsta. Kuidas te lähete oma vanemate juurde, kui te pole vaktsineeritud?

Pärast kõiki neid asju, mida te siin päeva jooksul näete, haigus, surm, kogu see valu - kuidas te tööpäeva lõpetades sellest välja tulete. Kuidas seda isiklust elust väljas hoida?

See on kõige raskem. Kui tööd on palju, siis inimene väsib ja muutub väga tundlikuks erinevate faktorite suhtes. Ei ole see lihtne nakkusosakonnas hommikust õhtuni tööl olla. Kui õhtul oleme väsinud, siis jõudu annab hea sõna. Jõudu annab lähedaste soe pihk, võib-olla kallistus.

Ma arvan, et aitab ka hea kollektiiv, inimesed kellega tööd teed, on ka suureks toetuseks. Kui me kõik hommikul tööle tuleme, ütleme üksteisele väga ilusti - "Tere, kuidas läheb?" juba näed, et sa ei ole üksi, et on selline hea motivatsioon ja jõudu, et minna osakonda.

Lääne-Tallinna Keskhaigla koroonaosakonnast väljudes tunneme emotsionaalset rusutust. Raskelt haigeid patsiente on valus vaadata, tahaks aidata, kuid teame, et seda saavad teha vaid meditsiinitöötajad ning sedagi mingi piirini. Soovime omalt poolt tugevust ja nii patsientidele, kui ka arstidele, õdedele ja vabatahtlikele ning loodame, et pandeemia leiab varsti oma lõpu.

Laadimine...Laadimine...