VIDEO! Taavi Aas: Praeguse maksupoliitikaga on inimestel väga raske saada kõiki hüvesid!

"Ma ise pean hästi oluliseks, et me oleme märgatavalt saanud suurendada teede rahastamist. Oluline on selle juures see, et me oleme saanud praktiliselt kolme-neljakordseks need vahendid, mis on läinud kohalikele omavalitsustele," tõdes majandusminister Taavi Aas.

Pilt: Oliver Õunmaa

VIDEO! Taavi Aas: Praeguse maksupoliitikaga on inimestel väga raske saada kõiki hüvesid! (4)

Virkko Lepassalu

"Meil on üha rohkem eakaid ja tahame neile pakkuda paremaid teenuseid. Praeguse maksupoliitikaga me seda aga ei suuda," lausub majandusminister Taavi Aas, kelle sõnul tuleb Eestis jätkata suuri tee-ehitusi, et elavdada majandust ja vältida ääremaastumist.

Lahkuv valitsus seadis endale eesmärgi või põhimõtte, et maksunduses järsemaid liigutusi ette ei võeta. Aga mida teie endise ettevõtte tippjuhina arvate – kas oleks vaja maksupoliitikat mingis suunas muuta, et majandust paremal viisil arendada?

Maksupoliitika on alati üks raskemaid küsimusi koalitsioonilepetes. See valitsus otsustas tõesti, et me makse ei tõsta, kriisis pigem oleme neid vähendanud ja ma arvan, et see on õige olnud. Aga kui me mõtleme Eesti tuleviku peale, siis minu isiklik seisukoht on, et sellise maksupoliitikaga või selliste maksudega, nagu meil praegu on, on meil väga keeruline saada neid hüvesid, mida me kõik riigi käest saada tahame.

Ehk räägite sellest täpsemalt.

Inimeste soovid kasvavad, inimeste vajadused kasvavad. Meil on üha  rohkem eakaid, tahame pakkuda neile teenust, aga selleks on riigil vaja koguda makse. Paraku hakkab praegune maksukorraldus ajale jalgu jääma – me lihtsalt ei suuda nii palju makse koguda, et pakkuda kõike seda, mida inimesed soovivad ja vajavad. Nii et mingil hetkel kindlasti mingisugused muutused Eesti maksunduses tulevad. Aga veel kord – need on poliitilistest kokkulepetest ühed keerulisemad.

Kui siiski küsida väga konkreetselt: millal me saame sõita Tartusse pisut kiiremini raudteega kui praegu? Kas on mingi ajaline piir juba teada, millal rong võtab sisse 120 või 140 või 160 kilomeetrit tunnis?

Praegu me töötame selle nimel, et saaks sõita kiirusega 135 kilomeetrit tunnis, ma arvan, et see võtab kolm-neli aastat. Et rong saaks sõita 160 km/h, eeldab ka seda, et meil tuleb raudteel välja vahetada kogu signalisatsioonisüsteem, sest senine süsteem ei toeta seda kiirust. Süsteemi väljavahetamine maksab veel omakorda 200 miljonit eurot. Ma arvan, et seda tuleks vaadata 2030. aasta perspektiiviga.

Muide, kiirustega on nii, et kui me sõidame kas Tartust Tallinna  või Tallinnast Tartusse, siis soovitakse, et saaks võimalikult ruttu. Aga arvestame ka sellega, et seal vahepeal elavad inimesed  tahaksid ka sõita rongiga. Neid sugugi ei rahulda see, kui rong suure kiirusel nende elukohast mööda sõidab. Nii et ka siin tuleb leida tasakaal.

Kõik ootavad kannatamatult, et saaks ohutumalt maailmas ringi lennata. Piirangud on justkui maha võetud uuest aastast, aga kuidas siis olukord lähikuudel kujuneb?

Ma arvan, et muutused hakkavad toimuma teises kvartalis, sest enne ei jõua riigid piisavalt palju inimesi ära vaktsineerida, et nad tunneks, et on ohutu. Praegu valitseb olukord, kus regulatiivseid piiranguid lennuliiklusele peaaegu pole: nõutakse kas varasemat testi või kohale jõudes testi tegemist. Kindlasti on regulatiivne piirang ka see, et teatud riikides nõutakse isolatsiooni jäämist teatud perioodiks, aga teine pool on see, et inimesed lihtsalt liiguvadki vähem.

Nii piirangud kui ka väiksem liikumine kaob ikkagi alles siis, kui inimesed tunnevad ennast turvaliselt, aga see tunne ei saa tulla enne, kui on piisav hulk inimesi vaktsineeritud. Nii et mõnda aega on kindlasti veel vaikus, aga siis on kaks teooriat. Üks ütleb, et hakkab vaikne kasv tulema. Aga on ka teine teooria, mis ütleb, et kohe kui saab, tahavad kõik hakata reisima, puhkama, minna kuhugi soojale maale.
Sest olgem ausad – pea aasta aega pole olnud võimalik inimestel liikuda. Ja me kõik teame, et inimeste hoiused on päris korralikult kasvanud, nad ei ole saanud käia kusagil kaugemal puhkamas. Kui see võimalus avaneb, siis lennuliikluse taastumine võib olla ka väga kiire.

Mis on olulisemad ja tähtsamad otsused, mida majandusministeerium on ära teinud?

Ma ise pean hästi oluliseks, et me oleme märgatavalt saanud suurendada teede rahastamist. Oluline on selle juures see, et me oleme saanud praktiliselt kolme-neljakordseks need vahendid, mis on läinud kohalikele omavalitsustele. Need vahendid, mis on läinud kruusakattega teede kõvakatte alla viimiseks, sest see on üks suuremaid probleeme üldse, kui me läheme sinna Lõuna-Eesti poole. Hästi oluline on, et oleme saanud eraldi rahastuse neljarealiste teede projekteerimiseks.

Teed on siis ka teie vaates üks olulisemaid võimalusi, kuidas majandust paremini toimima saada?

Raudtee läks meelest ära. Haapsalu raudtee – ka sellele on suures osas rahastus olemas. Ühelt poolt on see majandus, kahtlemata.  Aga teiselt poolt on see selge regionaalpoliitika. Kõik ühendused aitavad kaasa sellele, et inimestel oleks mugavam liikuda, tööl käia; head ühendused aitavad kaasa, et elu mujalt Eestist ära ei kaoks. Nii raudtee- kui ka maanteeühendused, aga seegi hästi lihtne asi, et kruusateed oleks kõvakattega, et inimestel oleks ka Lõuna-Eestis hea elada – see on regionaalpoliitika.

Meil on ka lennuühendused ja praamiühendused saartega paranenud. Ma arvan, et hästi oluline oli otsus, mille valitsus tegi veel möödunud aastal, kui kütusehinnad hakkasid langema ja tekkis päris terav kriis Ida-Virumaal. Sai selgeks, et meil peavad olema energiajulgeoleku varud või valmisolek ise endale elektrienergiat toota ja selle jaoks tuleb reservi hoida... Need on hästi olulised otsused.

Ma arvan, et elamuehituses on oluline see, et oleme saanud jällegi kolme-neljakordistada seda raha, mis läheb korterelamute renoveerimiseks. Sinna juurde veel täiendav rahastus maapiirkondadele omaosaluseks laenu saamiseks sellepärast, et tõesti maapiirkondades on ääretult keeruline saada pangast hoone renoveerimiseks laenu. Praegu on aga Kredexis need vahendid olemas, et kui pangast laenu ei saa, siis seda laenu anda Kredexist.  

Kas nägite kevadel majanduse olukorda enam-vähem sellisena, nagu see praegu on?

Ma olen päris kindel, et mitte keegi ei näinud kevadel ette seda olukorda, mis praegu on. Tehti ju väga palju prognoose majanduses ja ma ei tea ühtki, mis oleks päris täppi läinud, enamik olid palju hullemad. Selles mõttes on Eesti päris hästi hakkama saanud.

Kas keegi on ka võitnud sellest kriisist või on kõik ühtemoodi kaotajad?

Kindlasti on võitnud ravimisektor ja kaitsevahendite tootjad. Ei saa öelda, et Eestis läheks kaubandusel kuidagi halvasti, sest inimestel on jäänud tänu sellele, et ei reisita, palju raha kätte ja ju seda kulutatakse rohkem Eestis. On ka turismisektoreid, kus Eestis on läinud väga hästi, näiteks Hiiumaa külastamine sellel suvel lõi kõik rekordid.

Üks võtmesõna, millega lõpetav valitsus kindlasti läheb ajalukku, on pensionireform. Milline on selle mõju majandusele? Kuidas teie ise toimite oma teise sambaga?

Ma pole otsustanud, ei pea kiirustama. Ühelt poolt on õige, et süsteem on vabatahtlik. Olgem ausad – see osa, mis riik paneb nii-öelda inimese teise sambasse, tuleb tegelikult esimesest sambast, mitte nii, et riik paneb sinna lihtsalt raha juurde. Kindlasti ei ole see kaotus, mida püütakse näidata, et kui sa teist sammast ei oma, saad nii ja nii palju vähem pensionit, tegelikult nii suur. Ja kui me näiteks mõtleme tagasi eelmisele kriisile, siis praktiliselt kõik pensionifondid kaotasid tohutult raha.  

Täna on kindlasti neid pensionifonde, mis on päris hästi kasvanud – mina ei saa oma pensionifondi üle kuidagi nuriseda, väga hästi on toime tulnud. 

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...