VIDEO! Turismisektor soovib palgatoetuse jätkamist kevadeni

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp ütles neljapäevasel turismiettevõtete esindusorganisatsioonide pressikonverentsil, et meetme pikendamisega turismisektori töötajatele kaasneks riigikulu 65–90 miljonit eurot, vastavalt toetuse mudelile. 

Pilt: Mats Õun
Eesti

VIDEO! Turismisektor soovib palgatoetuse jätkamist kevadeni

Toimetaja: Toomas Raag

Pea kõik Eesti turismitööstuse erialaliidud saatsid valitsusele kirja, milles paluvad taastada töötukassa palgatoetus turismivaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele hiljemalt tänavu oktoobrist kuni tuleva aprillini.

Erialaliidud tõid pöördumises välja, et sissetulekute kukkumine sektoris on olnud 50–90 protsenti. Nende hinnangul aitaks toetusmeede vältida suurusjärgus 15 000 inimese koondamist. 

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp ütles neljapäevasel turismiettevõtete esindusorganisatsioonide pressikonverentsil, et meetme pikendamisega turismisektori töötajatele kaasneks riigikulu 65–90 miljonit eurot, vastavalt toetuse mudelile. 

Eesti Turismifirmade Liidu presidendi Külli Karingi sõnul põhineb kuluarvutus eeldusel, et säilitatakse 50 protsenti töötajatest. "Me oleme arvutanud seda, et kahjuks on juba sektorist pidanud lahkuma osa koondatud, lahkunud töötajaid," lisas Karing. 

Ain Käpp nentis, et meetme pikendamine ei välistaks olukorda, kus ettevõtted peaksid tegevuse lõpetama, kuid annaks tema hinnangul paljudele võimaluse kevadeni vastu pidada. "Meil on vaja praegu lihtsalt aega, et olukord oleks selgem," sõnas Käpp, kuid tõdes samas, et pidevalt muutlikes oludes pikaajalist plaani praegu turismifirmad teha ei oska. 

Eesti Spaaliidu esindaja Jaan Ratnik märkis, et turismisektor tervikuna on viimase 10–15 aasta jooksul väga palju investeerinud oma põhivarasse, kuid ka töötajate koolitamisesse. "Ja ikkagi esimene eesmärk on see, et tuumikosa sellest investeeringust püüda läbi selle talve järgmisesse kevadesse välja tuua," sõnas Ratnik. 

"Ettevõtted on väga palju raha sisse pannud märtsikuust. Küsimus ongi, kui kaua omanikel ja investoritel jätkub soovi ja jõudu seda jätkata," lisas Ain Käpp omalt poolt. 

Turismiettevõtete pöördumise kohaselt veedeti tänavu Eesti majutusasutustes esimesel poolaastal 1,43 miljonit ööd, mida on üle 50 protsendi vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Sissetulek majutusteenuste müügist moodustas 47,7 miljonit eurot – aastane keskmine kukkumine on olnud 59 protsenti.

Enim langes majutuse käive Tallinnas – juunis oli langus 88 protsenti, juulis 68 protsenti ja augustis 72 protsenti. Reisibüroode ja reisikorraldajate käive on langenud üle 90 protsendi, väliskülalisi on 84 protsendi võrra vähem.

"Oleme olnud kuus kuud sügavas kriisis ja toodud numbrid ei ennusta turu taastumise alguse võimalust mitte varem kui 2021. aasta kevadet. Erandlikuks teeb meie sektori jaoks olukorra sel sügis-talvel veel kaks asjaolu – suvel ei olnud võimalik korjata traditsioonilist varu madalhooajaks ning teisalt on enamus piire Eestisse turismieesmärgil tulekuks teadmata ajaks kinni," seisab pöördumises.

Nii MTÜ Eesti Maaturismi nõukogu esimees Anneli Kana kui ka Eesti Konverentsibüroo esindaja Ott Sarapuu tõdesid pressikonverentsil, et sügisesse ja ka kaugemasse tulevikku juba planeeritud ja broneeritud üritusi on hakatud edasi lükkama või tühistama. Samas Jaan Ratnik prognoosis siseturismi vaibudes septembrikuus spaadele käibelangust 60–70 protsenti võrreldes möödunud aastaga. 

Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti Turismifirmade Liidu, Eesti Maaturismi, Eesti Spaaliidu ja Eesti Konverentsibüroo esindajad. 

Laadimine...Laadimine...