VIDEO! VÄHEM TOLMU: Tallinlased loobuvad üha enam naelrehvidest

"Naastrehvid lõhuvad asfalti, kiskudes sellest üles väga palju osakesi, mis suure hulga tolmuna lendlema hakkab. See tolm satub inimeste hingamisteedesse, peenemad osakesed ka vereringesse," põhjendas linnaametnik Tarmo Sulg, miks tasub naastrehvidele eelistada lamelle.

Pilt: Scanpix

VIDEO! VÄHEM TOLMU: Tallinlased loobuvad üha enam naelrehvidest

Kristiina Kröönström/ Liisa Tupits

"Naastrehvid lõhuvad asfalti, kiskudes sellest üles väga palju osakesi, mis suure hulga tolmuna lendlema hakkab. See tolm satub inimeste hingamisteedesse, peenemad osakesed ka vereringesse," põhjendas linnaametnik Tarmo Sulg, miks tasub naastrehvidele eelistada lamelle.

 

Tehnikaülikooli uuringust selgus, et viimaste aastatega on naastrehvide kasutamine Tallinnas vähenenud 80%-lt 61%-ni. Uuringu koostajate hinnangul võib põhjustena välja tuua soojad ja lumevaesed talved. Samas teavad inimesed üha rohkem sedagi, kui kahjulikud on naastrehvid õhu puhtusele ja tervisele.

"Teiste riikidega see on enam-vähem samas suurusjärgus nagu Stockholmis. Soomes on see protsent 90 kandis. Mida rohkem põhja poole läheme, seda suurem on naastrehvide osakaal," ütles Tallinna Tehnikaülikooli teetehnika lektor Ain Kendra.  

"Erinevate uuringutega on välja selgitatud, et naastrehvi poolt tekitatud õhusaaste on inimese tervisele kahjulik. Me näeme igapäevase seire käigus, et talviti, kui naastrehvide kasutamine algab, siis ka suuremate osakeste kontsentratsioon õhus tõuseb," ütles Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets.

Eriti ohtlikud on naastrehvide tagajärjel tekkivad peenosakesed vanuritele, astmaatikutele ja lastele. Lisaks kahjustavad naastrehvid teekatet ja tekitavad kevadeti suuri porihunnikuid.

"Meie jaoks üks indikaatoreid on see, kui palju me kevadperioodil koristustööde käigus kogu seda talvemustust ja naastrehvidega lahti sõidetud teekatte materjali kokku kogume ja need kogused on igal aastal väga suured. Viimasel aastal kusagil 5 tonni, mis on kusagil üle 300 veoauto koormatäie," sõnas Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

"Osades riikides, kus on totaalne naastrehvide keeld, on täheldatud ka liiklusõnnetuste kasvu. Täielikku naastrehvide keelustamist poleks mõistlik teha. Tänavatel peab mingi osa neid naastrehve ka olema, et nad toimiksid pinna karestajatena, aga kui vaatame Eesti osakaalu, siis siin linnakeskkonnas oleks mõistlik seda osakaalu vähendada," ütles Maasikmets.

"Naastrehvid lõhuvad asfalti, kiskudes sellest üles väga palju osakesi, mis suure hulga tolmuna lendlema hakkab. See tolm satub inimeste hingamisteedesse, peenemad osakesed ka vereringesse," nentis keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Sulg. "Ka Rootsi ülikooli uuring kinnitab, et naastrehvid nõuavad rohkem elusid kui päästavad. Kui naastrehvidega sõidaks vaid 20% autojuhte, tähendaks see ka teede parandamiselt kokkuhoidu 2,4 miljonit eurot aastas."

Kiilasjääs tänavaid kohtab Tallinnas harva. Soolamärjad või lörtsised teed ei sobi naastrehvidega sõitmiseks. Märjal asfaldil on naastrehvide pidamine hoopis kehvem kui lamellidel.

Tulemused head kampaania jaoks

Nii sobivad naastrehvid pigem külavaheteele, kus tõesti kiilasjääd palju. "Kui sõidetakse valdavalt linnas või tugimaanteel, siis soovitan selliste ilmadega, nagu on praegu, kasutada lamelli," ütles ka rehviliidu juht Kaur Kuurme. "Ostke endale korralikud talverehvid vastavalt sellele, kas sõidate rohkem linnas, põhimaanteedel või kõrvalmaanteedel. Lamellrehv jääb naastrehvile alla kiilasjääl."

Möödunud talvel sõitis naastrehvidega 62% autojuhtidest, mis on oluliselt madalam kui 77-69% eelnenud aastatel. Stockholmis sõidab talvel naastrehvidega 60% autojuhtidest. Tarmo Sule kinnitusel on kõikide Põhjamaade soov viia naastrehve kasutavate sõidukite hulk miinimumini. Rootsi ja Norra on suutnud naastrehvide kasutamist maksustamise abil langetada. Oslos kehtestati iga-aastane naastrehvi maks, mille abil langes naastrehvidega sõitmine 34%. Rootsis kehtib üksikutel tänavatel naastukeeld ning Helsingi on seadnud eesmärgiks alandada naastrehvide kasutamist 30%-ni aastaks 2030.

"Maksustamine on äärmuslik, kuid samas eesmärgipärane viis teadvustada naastrehvide kahjulikku mõju ja alternatiive neile," ütles Sulg. "Maksustamist toetab ka põhimõte, et keskkonna saastaja maksab ja kogutud maksude eest on võimalik tõsta puhastustööde ja teede taastamistööde intensiivsust. Kahjuks ei ole Tallinnal õiguslikku alust piirata või maksustada naastrehvide kasutamist linna piires. Seega on oluline ka riiklik initsiatiiv keskkonnamõjude vähendamiseks ning tolmu- ja müravaba keskkonna loomiseks."

Uuringu koostajad leiavad, et naastrehvide maksustamiseks on mitmeid võimalusi, kuid kõige tülikamad neist on linnasisesed piirangud. Tõsisemalt tasuks aga kaaluda üleriigilisi. Kui naastumaks ületaks 35 eurot aastas, võivad juhid uuringu koostajate sõnul kergemini langetada otsuse lamellrehvi kasutamise kasuks.

Vaja üleriigilisi piiranguid

"Uuringu käigus selgus, et vaja oleks ka lisauuringuid, mis selgitavad, millest koosneb Tallinnas leviv tolm, mida naastrehvid üles kisuvad, ja kuidas see mõjub meie tervisele," kinnitas Sulg, kelle sõnul kasutatakse uuringu tulemusi iga-aastase naastrehvide vastase kampaania "Tolm tapab!" jaoks.

"Uuring tõestab, et naastrehvid on linnale äärmiselt kulukas ja elanikele kahjulik harjumus, mis suures osas maailmas on muutumas," lausus abilinnapea Kalle Klandorf. "Muutust toetab ka lamellrehvide kiire areng ja kliima soojenemine. Kõik riigid tegutsevad selle nimel, et naastrehvid oleksid kaduv nähtus, ja võib-olla mõne aasta pärast liigitatakse need keelatud võtete valdkonda."

KALLE KLANDORF: Kevaditi koristame tänavatelt üle 300 veokitäie naastrehvide lahti sõidetud asfaldiosakesi

"Ärgem nõrgestagem praegusel keerulisel ajal üksteise tervist veel ka naastrehvidega ringi sõitmisega," lausus abilinnapea Kalle Klandorf.

Igal aastal kogub linn kevadkoristuse käigus kokku 3500-5000 tonni naastrehvidega lahti sõidetud teekatteosakesi. "See tähendab 233-333 veokikastitäit materjali," ütles Klandorf. "Valdav osa meie tänavatolmust tulenebki just naastrehvide kasutamisest, mis toodavad lamell- ja suverehvidega võrreldes selgelt rohkem tolmu. Vereringesse sattumise korral võib see asfalditolm põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ja enneaegset surma."

Naastud kraabivad teed nagu viil või jäme liivapaber, kulutades seda ohtrasti. Naastrehvidega sõitmise vähendamine vähendaks Klandorfi sõnul ka teede kulumist ja hoiaks linlaste tervist. "Tänavatolm seostub ju ka väga tõsiste tervisehäiretega," lausus ta. "Praeguses eriolukorras on linnakeskkonna puhtus kriitilise tähtsusega ka haiguse leviku seisukohalt. Organism, mis juba võitleb tolmust põhjustatud vaevustega, võib olla eriti vastuvõtlik muudele haigustekitajatele."

Laadimine...Laadimine...