VIDEO! Yana Toom: inimest, kes ei taha ennast tööga tappa, ei tohi selle eest karistada!

"See oli väga edukas ärimudel, et rendid endale laua ja tooli ning suhtled, sest inimene on sotsiaalne loom. Me teame ju, kuidas pärast esimest lock down’i kasvas meil hüppeliselt lahutuste arv, me jõuame oma kodukontoritega täpselt sinna," rääkis Yana Toom saates "Tallinna kodanikud", miks on vaja direktiivis, mis sätestab EL-is selgelt töötamise ja puhkamise reeglid.

VIDEO! Yana Toom: inimest, kes ei taha ennast tööga tappa, ei tohi selle eest karistada! (2)

Õnne Puhk

"See oli väga edukas ärimudel, et rendid endale laua ja tooli ning suhtled, sest inimene on sotsiaalne loom. Me teame ju, kuidas pärast esimest lock down’i kasvas meil hüppeliselt lahutuste arv, me jõuame oma kodukontoritega täpselt sinna," rääkis Yana Toom saates "Tallinna kodanikud", miks on vaja direktiivis, mis sätestab EL-is selgelt töötamise ja puhkamise reeglid.

 

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom on viimastel kuudel tegelenud raportiga, mille kohaselt inimestel peab olema õigus end tööst välja lülitada.

"Tööandjad kipuvad unustama, et see, et meil on olemas e-kirjad, mobiiltelefonid, kõikvõimalikud sidevahendid, ei tähenda seda, et iga kord, kui mul tärkab mingi tark mõte, ma nüüd kohe helistama oma assistendile või oma alluvale ja ütlema, et pane see nüüd kohe kirja, muidu mina unustan," ütles Toom.

"Ka mina olen seda teinud, enne kui ma hakkasin selle raportiga tegelema. Nüüd mind distsiplineerib see, et Euroopa Liidus on olemas selline regulatsioon nagu töö ja vaba aja direktiiv, mille kohaselt inimene töötab 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas," ütles Toom.

Ta ütles, et inimesel peab olema õigus iga päev 11 tundi puhata, aga kaugtööd tehes ei mängi see eriti praegu, pandeemia ajal kuidagi välja.

Neeme Raud märkis, et Prantsusmaal on juba mitu aastat olemas seadus, et töövälisel ajal ei pea töö e-kirjadele vastama. "Kas nüüd tuleb ka Euroopa Liidus seadus, et hakatakse töö- ja puhkeajal selgelt vahet tegema?" küsis ta.

"See direktiiv on juba olemas, küsimus on selles, kas ja millisel määral me seda implementeerime," ütles Toom. "Aga ma ei võtaks Prantsusmaad eeskujuks, sest ausalt öeldes, prantslaste arusaam sellest, mis on digilahendus, on meie omast ikka väga kauge või pigem meie oma nende omast väga kauge."

Võtkem prantslastelt eeskuju ametiühingute, mitte digiasjus

"Kui ma midagi digitaalselt allkirjastan, siis Brüsselis või Prantsusmaal ma prindin dokumendi välja, täidan käsitsi, skannin sisse ja meilin need skannid, mis võtab palju rohkem aega. Nende arusaam kaugtööst on selline, nagu on nende digilahendused – hoopis teistsugune," märkis Toom, et seda poolt ei pea Eesti eeskujuks võtma.

"Aga eeskuju võiks võtta sellest, et neil on tugevad ametiühingud ja neil seal on kollektiivlepingutega kaetud 60–70 protsenti töötajatest ja seaduses on kirjas see, et ettevõttes, kus on kaugtöö ja rohkem kui 50 töötajat, peab olema kollektiivlepingusse säte, et kui inimene vastab tööandja kõnedele või meilidele töövälisel ajal, siis ta saab selle eest raha," selgitas Toom.

"Keegi ei saa keelata inimesel ju töötada ka näiteks öösel ja lihtsalt panustada tõhusalt, kui ta soovib?" uuris Raud mündi teist poolt.

"Selle direktiivi projektis on kirjas, et kedagi ei tohi diskrimineerida selle eest, et tema tahab kasutada oma õigust olla mitte-kättesaadav. Sest olgem ausad, meil on natuke teistsugune töökultuur. See on see vana dilemma: kas ma töötan selleks, et elada või elan selleks, et töötada – eestlastel on ikkagi pigem nii, et me elame selleks, et töötada," kommenteeris Toom.

"See on mingi luterlik omapära, aga me ikka rabeleme palju rohkem ja keelata seda ei saa. Aga me peame tagama olukorra, kus inimest, kes ei taha ennast tööga tappa, ei tohi selle eest karistada saada," selgitas ta.

"Eestlasele on sisse taotud loosung, et tee tööd, siis tuleb armastus, siis tuleb vabadus. Et kui eestlasi innustada veelgi rohkem tööd tegema, siis nad töötavad ennast surnuks," märkis Raud.

Toom ütles, et sellist suhtumist ei saa hukka mõista, sest ka näiteks tema enda tööalane elu on lähtunud sellest, et kui sa tahad läbi lüüa, siis pead tegema rohkem ja rohkem tööd.

"Ja ma pean tunnistama, et ka tööandjana olin ise samasugune. Ma mäletan, et kui ma esimest korda helistasin oma tublile eesti assistendile Brüsselis kell kaheksa õhtul ja küsisin, et kas ta saab rääkida, siis ta vastas, et muidugi saab, aga ta on parasjagu paljas ja duši all," tõi ta näiteks.

"Ma olin esialgu segaduses, et mis asja, ma ju helistasin talle asja pärast, mitte niisama, et rääkida maast ja ilmast, aga tagantjärele jõudis mulle kohale, et see on ju inimese vaba aeg ja kui mul ei põle, siis ma ei tohi helistada. Aga suhtumise muutumine võtab aega," tunnistas Toom.

Töö- ja puhkeaja direktiivi on vaja, sest inimesed põlevad läbi

Ta lisas, et olles sotsiaal- ja tööhõivekomisjoni liige, pakub see teema talle huvi. "Tegelikult olin ma algul skeptiline, sest minu süsteemis inimene, kes on valmis 24/7 tööd tegema, ongi tubli töötaja," ütles ta.

Toom selgitas, et suheldes kõikvõimalike huvigruppidega, sai ta aru, et inimesed põlevad läbi. "Meil pole õrna aimugi, kuidas teha team building’ut, kui kõik istuvad kodus. Meil ei ole ju korterites kabinetti – kodukontor tähendab seda, et ma istun oma pere keskel ja kõik teevad sama – see pole ju töökeskkond!" ütles ta.

"Nii et siin on miljon probleemi, millega tuleb tegeleda ja ma usun, et praegu on väga õige aeg sellega peale hakata," sõnas ta.

"Räägitakse ju, et kaugtöö meeldib ka tööandjatele, kes leiavad, et nad ei pea siis suuri bürooruume enam üürima. Kas töö kodukontoris jääb ka siis, kui koroona läbi saab?" uuris Raud.

"Ma ei usu, sest seal on miljon varjatud probleemi, näiteks seesama läbipõlemine. Kui inimene tuleb uude keskkonda, siis tal peab olema kõrval mentor, mõni kolleeg, kellega nõu pidada. Sa kas oled üksinda oma probleemidega vette visatud või kogu aeg helistad kellelegi ja segad inimesi – ega töökeskkond pole asjata välja mõeldud!" ütles Toom.

"Isegi inimesed, kes olid kaugtööl, üritasid tulla kokku, see oli väga edukas ärimudel, et rendid endale laua ja tooli ning suhtled, sest inimene on sotsiaalne loom. Me teame ju kuidas pärast esimest lock down’i kasvas meil hüppeliselt lahutuste arv, me jõuame oma kodukontoritega täpselt sinna," ütles Toom.

Ta selgitas, et kõne all olev raport ei ole küll Euroopa Komisjonile täitmiseks kohustuslik, aga kuna selle arutamist jälgitakse, tuleb sellest usutavasti ka mingisugune seadusandlus.

Taksojuht uurigu maski kohta spetsialistilt!

Toom märkis ka, et võrreldes Euroopaga on Eestis täielik paradiis, aga paraku ei saa meie inimesed sellest ikkagi veel aru.

"Kui ma istun taksosse ja küsin taksojuhi käest, mitte kiusu pärast, et miks ta maski ei kanna, siis saan vastuse, et "Ma pole veel enda jaoks selgeks teinud, kas see aitab või mitte. No minu sõnum on see, et taksojuhina ei pea sa seda endale selgeks tegema. Selleks on spetsialistid, küsi ja uuri asja. See töötab!" ütles Toom.

Ta selgitas, et Belgias oli enne täielikku lock down’i 20 000 uut koroonajuhtumit päevas. "20 000! Praegu on 7600 – see on kolmekordne langus lihtsalt sellepärast, et läksime lukku, aga seda ei taha ju keegi," ütles ta.

"Ja lukkuminekut võib ennetada. Meil, Eestis on luksus, et sotsiaalne distants on siin täiesti loomulik asi. Me pea pingutama, et hoida distantsi, meil lihtsalt on vedanud," tõi ta välja.

Neeme Raud märkis, et meil on ikkagi väga palju inimesi, kes ütlevad, et koroona on pseudoprobleem ja maailm on lihtsalt hulluks läinud.

"Esimese laine ajal kõik küsisid, kas sul on mingi tuttav, kes on päriselt ka haigestunud. Meil kõigil on praegu keegi, kes on nakatunud, kes on raskelt koroonat põdenud, nii et need, kes seavad selle kahtluse alla … Õnnelikud inimesed, annaks jumal neile tervist," ütles ta kahemõtteliselt.

Belgias tuleb koroonatesti vastust oodata kaheksa päeva!

"Meil Eestis on koroonaaegseks meelelahutuseks pidevalt poliitikas, valitsuses toimuvad skandaalid, kuidas eemal Eestit esindav inimene seda näeb? Ja kas need skandaalid teevad meie mainele kahju?" uuris Raud.

"Kui härrad Helmed midagi ütlevad, siis me ületame uudistekünnise, aga ega see elu ei kergenda, olgem ausad," ütles Toom.

"Siin Eestis on tekkinud tunne, et mingid muudatused ei olegi võimalikud, sest kõik lihtsalt ongi praegu imelik," märkis Raud.

Üks asi on skandaalid, teine asi tegelik töö, ütles Toom. "Kui me vaatame sedasama koroonat näiteks, siis numbrid näitavad seda, et Eesti saab väga hästi hakkama," sõnas ta.

Ta tõi näiteks koroonatesti lihtsa kättesaadavuse: "Ma tulin eile lennukist välja, keerasin sealsamas lennujaamas vasakule, võtsin numbri ja tegin kahe minuti pärast testi ning juba täna hommikul sain sõnumi, et see on negatiivne."

"Belgias kulub testi vastuse saamiseks kaheksa tööpäeva! Ja veel paar päeva ma rabelen, et üldse sinna löögile pääseda. Nii et see, kuidas meil on teatud asjad organiseeritud, on viis pluss. See, mis päriselt peab töötama, see päriselt ka töötab," ütles Toom.

 

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...