Eesti poliitikas käib suurerakonnastamine, leiab Äripäeva ajakirjanik Vilja Kiisler, kelle sõnul IRL-il pole elujõudu ning keerulisemaks teeb ka see asjaolu, et nii IRL, EKRE kui ka Vabaerakond püüavad sama valijaskonda."Marginaalsed muutuvad järjest marginaalsemaks ja tugevad muutuvad järjest tugevamaks."

Äripäeva ajakirjanikud Vilja Kiisler ja Harry Tuul arutasid Äripäeva raadiosaates “Äripäev eetris” olukorda Eesti poliitikas.

“Mina ausalt öeldes ei näe üldse vahet, kas erakonna esimees on Margus Tsahkna, Urmas Reinsalu, Marko Mihkelson või keegi kolmas. Tegelikult see, mida ma IRL-is näen, on üks üleüldine mägrastumine,” sõnas Kiisler. “See valimiskünnisega ja elujõu puuduses, hapnikupuuduses maadlev visklev erakond on siiski valitsuses ja saab ka praegu hämmastavalt palju meediaruumi, sest on otsustanud ennast asuda uuendama.”

“Ja ma võtaksin seda niimoodi kokku: ideede puudus, karva kasvamine, üleüldine väsimus, soovimatus ja teadmatus haakuda suuremate protsessidega ja peataolek selle suhtes, mida teha või kuhu minna,” loetles Kiisler.

Harry Tuul nentis, et IRL on väga keerulises seisus. “Sisuliselt on nende sussidesse astunud kaks teist erakonda: Vabaerakond ja EKRE. Et põhimõtteliselt need kolm väikest, Eesti mõistes pisikest erakonda võitlevad siis põhimõtteliselt üsna sarnase valija eest.”

IRL koosneb inimestest, kes on lihtsalt sinna millegipärast jäänud mingitest aegadest, lausus Tuul. “Isegi Isamaa inimesed on sealt paljuski ära läinud.”

IRL tahaks ennast võrrelda Reformierakonna ja Keskerakonnaga, aga need kaks suurt parteid on ikkagi teisest liigast ja võitlevad pigem omavahel üsna sarnasel tiival. IRL-il ei olegi sellist karismaatilist liidrit. EKRE on väga konkreetsete liidritega, väga tugeva looga. Neil läheb isegi väga hästi.”

Kiisler lisas, et Vabaerakonnal on Artur Talvik.

“Vabaerakond on veel segasem erakond kui IRL, sest ega neil selliseid kooshoidvaid põhimõtteid nagu ei ole, või on? Mina ei ole nendest aru saanud, küll aga neil on liim, kelle nimi on Artur Talvik,” rääkis Tuul, kelle sõnul ka IRL-il oleks rohkem potentsiaali, kui neil oleks Talviku-sugune karismaatiline liider.

Kiisleri hinnangul pole IRL-il ei ole enam väga palju valikuid jäänud. “Tõsiasi, et nad on praegu valitsuses, on nende elujõu tundemärk.  Aga pikas perspektiivis suurem osa neist vettinud mäkradest, vabandage väljendust, sobiks väga hästi EKRE-sse. Kogu see nende avatud rahvusluse teema on täiega läbi kukkunud ja tegelikult näitab nagu varjatud vastumeelsust kogu avatuse suhtes ja ainult meeldivust rahvusluse suhtes. Palun minge EKRE-sse! Ja teine võib-olla natuke selline kergemalt selliste liberaalsete kalduvustega seltskond võiks vajuda Vabaerakonda,” lisas Kiisler.

Tuul soovitab neil minna hoopis Reformierakonda, sest tema hinnangul on Vabaerakonnale panustamine riskantne nagu kasiinos. “Kas Talvikuga nüüd läheb täppi, läheb põhja, fifty-fifty. Ma soovitaks siis neil minna Reformierakonda, kui nad just peavad kuhugi minema.”

Kiisler näeb Eesti poliitikas toimumas laiemalt suurerakonnastamist. “Marginaalsed muutuvad järjest marginaalsemaks ja tugevad muutuvad järjest tugevamaks. Me oleme siin sinuga enam-vähem ühel nõul, et järgmise valitsuse väga tõenäoliselt moodustavad omavahel kaks suurt, ehk siis Reformierakond ja Keskerakond, kes tegelikult praegu paljudes teemades juba mängivad kokku, hoolimata sellest, et üks on valitsuses ja teine on opositsioonis,” sõnas Kiisler ja lisas, et marginaliseerumist ei pea veel kartma sotsiaaldemokraadid.

Tuul meenutab, et eelmiste Riigikogu valimiste eel oli oht, et neljast erakonnast võib hoopis kolm alles jääda ning seepärast soovitas toimetus hääletada Vabaerakonna poolt, et mitmekesisus suureneks, aga tõenäoliselt mitmekesistumine ei toimunud Keskerakonna ja Reformierakonna arvelt, vaid rohkem killustusid teised väiksemad erakonnad. “See lootus oli, et pigem mingi vastukaal tekiks kahele suurele, siis seda pole ju tegelikult juhtunud.”

“Me tegelikult lootsime tookord, kui me soovitasime Vabaerakonda, et sinna taha tulevad ka protestihääled, justnimelt nende kahe suure erakonna vastu,” sõnas Kiisler. “Aga juhtunud on vastupidine. Juhtunud on see, et Vabaerakonnal ei olegi mingit maailmavaadet tekkinud. Et see liberaalne idu, mida me tegelikult nägime sealt tasakesi kasvamas, ei ole üldse kasvanud. Ja kas Talvik üksi suudab seda parteid vee peal hoida või mitte, see on omaette küsimus.”

“Mida mitmekesisem spekter on parlamendis esindatud, ja üleüldse Eesti poliitikas, seda  kasulikum,” rääkis Kiisler.