"Pillimängu õppimine kasvatab tahtemusklit ja see on kõige paremini aju arendav tegevus," leiab tuntud pianist ja konkursi "Tallinna talent" žürii liige Johan Randvere, kes kutsub koos Ivo Linna ja Lydia Rahulaga kõiki muusikahuvilisi noori konkursist osa võtma.

Linna haridusamet kuulutab välja talendikonkursi 7-19-aastastele muusikavaldkonnas andekatele Tallinna üldharidus- ja huvikoolide õpilastele. “Soovime anda võimaluse kõigile andekatele Tallinna noortele,” lausus haridusameti peaspetsialist Pirgit Pedaja. “Osa saavad võtta kõik, kes tunnevad, et on võimelised eakaaslastega võistlema. Piiranguid me seadnud pole.”

“Teaduslikud uuringud näitavad, et iga laps võib olla mingis vallas andekas. Lapsevanematel ja muusikaõpetajatel tuleb seda märgata.  Talent on ande kõrgeim avaldusvorm,” lisas “Tallinna talendi”  korraldaja, muusikapedagoog ja koorijuht Lydia Rahula.

Viisipidamine on Rahula sõnul arendatav, seega suudab iga inimene laulma õppida. “Äärmiselt kurb on kuulda, kui lapsevanem ütleb, et õpetaja teatas juba 1. klassis, et sulle on elevant kõrvale astunud,” mainis ta.

Teaduslikud uuringud näitavad, et iga laps võib olla mingis vallas andekas.

Sarnaselt maailma tuntuimale muusikapedagoogile ja heliloojale  Zoltan Kodalyle ja Eesti muusikaõpetuse suurkujule Riho Pätsile  lubab Rahula sõnul ka tema pedagoogikogemus väita, et häid tulemusi lauluõppel võib saavutada, tuginedes relatiivsele meetodile. “Tähtis on ühislaul klassitunnis, osalemine koorides, ansamblites. Muusikainstrumendi puhul tulevad mängu erivõimed, s.t muusikaline kuulmine, seda eriti keelpille ja puhkpille õppides,” selgitas Rahula. “Kui laps tunneb huvi näiteks klaverimängu vastu, ehkki tema muusikalised võimed on tagasihoidlikud, siis tuleb tema huvi toetada.”  

Pillimäng on kui tippsport

Tõelist talenti eristab keskpärasest muusikust nn X-faktor, mis lisab esitajale erilisuse. Nii tõdes ka Rahula, et näiteks “Klassikatähtedes” või “Eesti Laulul” osalejad on kõik silmapaistvad, ent mõnele nende seast lisandubki see eriline X-faktor. “Iga laps on milleski andekas, näiteks mõnel juhul torkab laulmisel silma esitaja eriline rütmitaju, omaloomingulisus või muusika kuulamise anne. Näiteks üks mu õpilastest Uku Suviste oli väga tagasihoidlik ega esinenud kunagi solistina. Samas oli ta terava kõrvaga ning muusikatunnis õppides ja kooris lauldes oli kohe näha, kuhu ta on jõudnud.”

Näiteks üks mu õpilastest Uku Suviste oli väga tagasihoidlik ega esinenud kunagi solistina.

Rahula käe all on õppinud ka Karl Ander Reismann, kellest on saanud esimene produtsent ja laulukirjutaja, kes pääsenud “Eesti Laulu” finaali korraga kolme lauluga. Veel toob Rahula oma  õpilastest välja Karl-Erik Taukari, samuti Artjom Savitski, kes ei ole käinud muusikakoolis, kuid võttis osa üleriigilisest muusikaolümpiaadist ning oli äärmiselt töökas.

Johan Randvere sõnul alustas tema pillimängu õppimisega seitsmeaastaselt kooli minnes, kuid võinuks teha seda varemgi. “Kuigi leidub ka geeniuseid, kes alustavad alles teismeeas, siis klaverimänguga võiks alustada võimalikult varakult, juba lasteaias,” nentis ta. “See on muidugi keeruline, sest selles vanuses lastel pole üldse lihaseid ja näpud on pisikesed, aga tasapisi võiks hakata juba õppima.”

Vormi hoidmine on pillimängus sama oluline kui tippspordis. “Kui pead olema kindlal kuupäeval ja kellaajal tippvormis, siis ei saa enam öelda, et mul täna ei tule või ei ole enam tuju. Kui hoida end õiges eas vormis, kannab see hiljem vilja,” lisas Randvere.

Konkurss loob karjäärivõimalusi

Kui popstaarid võivad tulla piltlikult öeldes metsast ning saavutada tuntuse ja hinnatuse ilma erilise muusikalise hariduseta, siis pillimängu puhul ei ole see tihti võimalik, nentis Randvere. “Klaveris on see täiesti välistatud. Ka viiulit ja tšellot mängides peab väiksest peale lihaseid koos arendama, nagu balletiski, ei saa poole pealt alustada.”

Samas tõdes pianist, et erandeid leidub ka klassikalise muusika suunal, eriti lauljate seas. Näiteks tõi ta Ain Angeri, kellele lihtsalt meeldis laulda, või Koit Soasepa, kes tegeles varem seemneäriga, otsustas aga ühel hetkel laulma hakata – ja kui alguses mõeldi, et ta on alustamiseks vana, suutis mees suud lahti tehes kõiki skeptikuid üllatada.

Tuntud laulja Pavarotti näiteks ei tundnudki nooti.

Tuntud laulja Pavarotti näiteks ei tundnudki nooti. Randvere sõnul oli tal lihtsalt selline mälu ja aju, et sai asjadele kohe iseenesest pihta. “Mingis mõttes on need muidugi harvad juhtumid, aga tean ka seda, et päris poplauljad, kellel on tõesti eri kõlavarjundid ja kes oskavad hinge keskmisest rohkem peegeldada, on ju ka väikesest peale hakanud mõnda pilli või laulmist õppima,” rääkis  Randvere.

Teise žüriiliikme Ivo Linna sõnul on maailmas palju näiteid, kus tulebki mees metsast ja saab kohe staariks, kuid esimene kuulsus võib mõjuda hoopis halvasti – inimene unustab suure töö tegemise ära ja natukese aja pärast on ta n-ö kadunud, kuna ei saa kuulsusekoormaga hakkama.

“Mida andekam oled, seda rohkem nõuab see tööd ja eneseületust. Sa pead selle esimese populaarsuse pealt minema edasi, neid ühe hiti tegijaid on maailmas küll olnud. Mõned kuulsused on end surnuks joonud. Meie maa on nii väike, et meil selliseid asju pigem ei toimu, aga ainuke, mis päästab, on töö, see on selge,” ütles Linna.

X-faktor, see defineerimatu eimiski, on Linna sõnul midagi, mis sünnib inimesega kaasa, seda ise tekitada ei saa. Kui palju on edu taga karakterit ja kui palju tööd, hinnatud laulja sõnul mõõta ei saa. “On ka näiteid, kus lauljal polegi väga häält, ometi on karisma nii suur, et temast saabki maailma täht.”

Konkurssidel osalemine on muusikule väga tähtis, tõdes  Randvere, kes on ise võtnud osa arvukatest konkurssidest ning saanud ainulaadse kogemuse ka “Klassikatähtede” saates. “Ühelt poolt on see päris ebameeldiv kogemus, teisalt aga hullult kasulik kõikideks teisteks asjadeks. Kunagi, kui tuleb näiteks  tööintervjuu või mingi muu ebameeldiv olukord, tundub see poole lihtsam, sest sul on vastikud närvilised asjad juba läbi elatud. Pealegi paneb konkurss tööle, sul ei ole sellest pääsu. Kõik, kes tulevad konkursile, on juba võitnud,” sõnas pianist.

Konkursid on olulised ka karjääri tekitamise mõttes. Ka näiteks “Klassikatähtede” konkurss andis Randvere sõnul talle ainulaadse kogemuse, sest mitte kuskil mujal kui Eestis midagi sellist pole. “Paljudes riikides, olgu Ameerikas või Saksamaal, suurtes ühiskondades ei ole 18-aastasel võimalust anda teleintervjuusid või mängida raadio otse-eetris. Oleme fantastiline riik, meil on tase ja võime jõuda kaugele,” lisas ta.

Lydia Rahula sõnul võiks Tallinn oma talendikonkursiga tervele Eestile eeskujuks olla.

Lydia Rahula sõnul võiks Tallinn oma talendikonkursiga tervele Eestile eeskujuks olla. Konkursse võiks olla rohkemgi, ja just selliseid, kus iga anne ja võime leiaks omale pesa, olgu see vokaal- või instrumentaalmuusika, instrumentaalansamblid või midagi muud. “Vähetähtis pole esinemisoskuse ja -julguse arendamine, talendiks võrsumisel on see väga oluline,” tõdes Rahula.

IVO LINNA: Ka kaotus võib olla võit!

“Tähtis on mitte minna võistlema sellise tundega, et jumala pärast pean võitma ja kui ei võida, siis on elu läbi,” lausub laulja Ivo Linna.
“Vastupidi – kui kaotad ja ei saa laureaadiks, siis see on üks faktor, mis paneb sind kõvemini tööd tegema. Mõnikord on kaotus suurem võit kui numbriline esikoht või teine ja kolmas koht. Noortele peaks ütlema, et kui konkursil hästi ei lähe, siis tegelikult on just see võib-olla hea märk,” rääkis Linna, kelle hinnangul pole lauljaid kunagi piisavalt. “Meil ei ole muusikuid liiga palju. Aeg teeb oma valiku ja väga paljud andekad muusikud, kel on sisemist jõudu vähem, valivad teise elukutse ja jäävad kõrvale,” tõdes Linna.

Žüriiliikmed hindavad peamiselt tervikut, kuid säravamad tähed jäävad silma kõigile. “Üritan vaadata, kas ühest või teisest võiks tulla tulevikus selline muusik, kes jääb kauaks Eesti rahvast rõõmustama, ja mõne puhul see paistabki läbi,” lausus Linna, tuues näiteks Ott Leplandi, keda omal ajal kuulates sai ta kohe aru, et selles väikemehes on see miski. Samuti oli Karl-Erik Taukari olemusest näha, et temast tuleb täht. “Proovin seda läbi näha. Alati see muidugi ei õnnestu ja pisaraid on nendel konkurssidel palju. Aga selles ongi žürii tänamatu töö, et pead kedagi valima ja keegi jääb välja.”

Närveerimine enne esinemist on täiesti loomulik, aga Linna sõnul ei tasu noortel pabistada, sest kõik läheb paremaks. Oluline on keskenduda võimalikult heale sooritusele, samuti mõelda sellele, millest laulda, mitte eputada ja püüda oma võimeid näidata, sest pigem on esinemine hinge peegel.

RANDVERE: Minge lavale rõõmsa meelega, sassi läheb ka parimatel

“Võimalus, et konkursil osalejat märgatakse, on suur,” rõhutas pianist Johan Randvere.

Tihti ei olegi oluline, kas konkurss võidetakse või mitte. “Mul on näiteks Milanos palju tuttavaid ja seal on üks agent, kes vaatab alati teist ja kolmandat kohta, mitte kunagi esimest. Otsitakse ikka talenti ja isiksusi. “Klassikatähtedes” ei võitnud ma ju mitte midagi, teisest voorust lendasin kohe välja, aga korraks sain päris kuulsaks ja sealt tekkis edasi mingi kuvand,” ütles Randvere.

“Võimalus, et konkursil osalejat märgatakse, on suur,” rõhutas pianist Johan Randvere.

Ka Randvere kinnitusel pole tegelikult põhjust muretsemiseks. “See on nii naljakas, et kardame teiste inimeste ees midagi teha, aga tegelikult ei sõltu sellest ju mitte midagi – keegi ei saa kuskil viga, midagi ei jää saamata. Tegelikult on kõik okei isegi siis, kui midagi läheb sassi,” ütles Randvere. “Keskenduda tuleb eelkõige sisule, mitte sellele, kuidas välja näen või kuidas teistele mõjun.  Suured klassikalised muusikud on öelnud, et esimesed 20 või 40 korda orkestri ees mängimist läheb niikuinii metsa, et tehke need kähku ära ja siis saate sellest lahti. Elame ikkagi esimest korda ja nii hästi kui oskame. Laval samuti – nii et ärge muretsege, vaid keskenduge rõõmsa meele ja sirge seljaga oma asjale!”

LINNAPEA: Õppisin ema kõrvalt hindama nii klassikalist kui ka eri kultuuride muusikat

“Hindan muusikat juba lapsepõlvest väga kõrgelt ja leian, et just varajases eas on kõige tulemuslikum oma andeid arendada,” lausus konkursi idee autor ja patroon, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

“Oma ema kõrval õppisin hindama eelkõige eri kultuuride muusikat, aga ka klassikalist muusikat,” lausus linnapea, kes enda sõnul musikaalne siiski pole. “Inimesel peab olema lai silmaring, isegi siis, kui talle pole loomupärast annet antud. Mingeid pille olen lapsepõlves mänginud, aga laulmise osas kehtib minu puhul küll tuntud vanasõna parafraseering “laulmine – hõbe, vaikimine – kuld”.”  

Linnapea lisas, et “Tallinna talendi” konkurss toimub igal juhul, ka siis, kui piirkonnavoore ja lõppkontserti ei saa koroona tõttu korraldada laiema publiku osalusel ega üleüldse. “Loodame siiski väga, et konkursil osalevad lapsed ja noored saavad võimaluse väärikate kontserdisaalide laval närvi proovida.  Kui aga koroona tõttu prooviesinemised üldse ära peame jätma, toimub konkurss täielikult digivahendite abil. Isegi siis saavad osalejad ju nii esinemiskogemuse kui ka võimaluse tippmuusikutest koosneva žüriiga suhelda ja neilt väärtuslikku tagasisidet saada. Oleme ju distantsõppel olles digivõimalustega päris hästi toime tulnud, seega viiruse leviku tõttu ei tohiks ükski talendikas õpilane konkursist kõrvale ega tunnustusest ilma jääda.”

“Tallinna talent” ootab osalema 7-19-aastaseid

• Linna haridusamet kuulutab välja konkursi “Tallinna talent”, mis on mõeldud muusikaliselt andekatele õpilastele. Solistid konkureerivad regionaalses voorus kolmes vanusegrupis: 7-11 aastat, 12-15 aastat ja 16-19 aastat. Ansambliliikmete vanus  võib olla vahemikus 7-19 aastat.

• Konkurss toimub vokaal- ja instrumentaalsolistidele ning vokaal- ja instrumentaalansamblitele kahes kategoorias: vokaalmuusika (klassika, levi- ja rahvamuusika ja improvisatsioon) ja instrumentaalmuusika (klassika, levi- ja rahvamuusika ja improvisatsioon).

• Improvisatsiooni žanris osaleja valib ühe konkursi korraldaja poolt väljapakutud lindistuse “Tallinna häälega”, mida ta peab esinemisel kasutama. “Tallinna häälele” võib luua omaloomingulise teose või kasutada sobiva taustana tuntud teosele.

• Konkursi eesmärk on anda noortele võimalus esineda ja saada tagasisidet professionaalsetelt muusikutelt. Konkursi regionaalvoorudes väljapaistvalt esinenutele teeb žürii ettepaneku esineda lõppkontserdil Estonia kontserdisaalis 23. mail 2021.

• Konkursi idee autor ja patroon on linnapea Mihhail Kõlvart. 20 parimat konkursil osalejat pärjatakse Tallinna talendi tiitli ning 1000-eurose ühekordse stipendiumiga, mida saab kasutada oma ande arendamiseks.

• Konkursi regionaalsed voorud ja lõppkontsert toimuvad elavas ettekandes ja on publikule avatud. Covid-19 tõttu kehtivate piirangute jätkumise korral on korraldajal õigus piirata publiku osalemist ja korraldada konkurss veebisalvestusega.

• Regionaalses voorus esinemise aeg on kuni viis minutit, välja arvatud gümnaasiumiastme instrumentalistid, kelle esinemise aeg on kuni üheksa minutit. Konkursil osalejal on õigus valida, mitu teost ta selle aja jooksul esitab.

• Konkursi regionaalsed voorud toimuvad märtsis-aprillis 2021.

• Konkursi regionaalsesse vooru registreerib õpilase juhendaja/haridusasutus, kes täidab õpilase kohta konkursi “Tallinna talent” regionaalses voorus osaleja ankeedi (avaneb 1. veebruaril).

• Ankeet peab olema konkursi korraldajale laekunud hiljemalt 20. veebruariks 2021.
 
Regionaalsest voorust lõppkontserdile pääsenute nimed selguvad 15. märtsil 2021 ning kuulutatakse välja konkursi kodulehel, Tallinna linna Facebooki lehel ning Eesti heliloojate liidu kodulehel ja Loomelabori Facebooki lehel.