27jaanuar
Lumiste kõrgmägede asukad lumeleopardid Deli ja Otto III vahetati kesknädalal aedikutes ning ekspositsiooni kõndima lastud isasloom nuuskis pikalt ja põhjalikult üle kogu aedikulume, et tabada kõiki emase jäetud lõhnamärke.
"Selgus, et lind on pikalt näljas olnud, nõrk ja ilmselt alajahtunud," ütles Arukülas linnuparki pidav Eino Roosioks. Tiivad olid linnul siiski terved, kuid suled kubisesid parasiitidest.
"Mullalõimis on nii põllumeeste kui ka aiapidajate jaoks väga oluline mullaomadus, mis näitab erineva suurusega osakeste osatähtsust mullas," ütles Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu.
Jahimehed on tänavuse hundijahihooaja esimese kahe ja poole kuuga lasknud Eestis kokku 78 hunti ja ühe hundi Harjumaal eriloa alusel hooajaväliselt, selgub keskkonnaameti statistikast.
Loomaaed on paksu ja koheva lumevaiba alla mattunud, kuid mitte talveunne tardunud - elu käib nii väliaedikutes kui siseruumides ning asukad naudivad ilusat talveilma.
Möödunud aastalõpp sai saatuslikuks nii mõnelegi metskitsele, kes loomaaia aladele elama oli asunud – loomaaed otsustas kitsede arvukust vähendada. Samm tekitas nädalal tulise mõttevahetuse loomaaia Facebooki lehel: kui metskitsedest oli vaja lahti saada, kas poleks probleemi inimlikumalt saanud lahendada? Miks loomi ei püütud ja metsa ei saadetud?
Kõrges eas lõvil tuvastati eelmisel aastal neerupuudulikkus, mis on üle keskea kaslaste üks sagedasemaid tervisemuresid. Jaanuari esimestel nädalatel halvenes Juna seisund silmanähtavalt ning veterinaarid ei andnud enam paranemislootust.
"Vajadus Piritale koerte väljak rajada on aastatega kasvanud ja seda eelkõige seetõttu, et piirkonda on jõudsalt kerkinud kortermaju, kus peetakse ka koeri," põhjendas Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat.
"Me ravime nüüd ju isegi loomi looduses vaktsiiniga. Lennukitelt vaktsiini sisaldava sööda allaviskamine andis Eestis suurepäraseid tulemusi, kui marutaudis loomade arv siin 2000ndatel mühinal kasvas," lausub zooloog Aleksei Turovski (74), kelle sõnul aitab loomade ja looduse kaitsmine kaitsta ka inimeste tervist.
"Kaasaegse jahinduse eesmärkide hulgas on tähtsal kohal ka metsloomade eest hoolitsemine ning püüd vähendada ulukite vigastamise ja hukkumise võimalusi maanteedel," sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.
"Kõik loomad, kes söövad taimetoitu, need ikka näksivad kuuski. Kellele meeldib rohkem, kellele vähem, aga ma arvan, et elevantidele on kuuskedest kõige rohkem head meelt," märkis Tallinna loomaaia paksunahaliste loomade talitaja Marika Hiob. "Meelelahutuseks tarvitavaid kuusepuid põhiliselt kiskjad, sest nad söövad küll teatud määral rohttaimi, ent kindlasti mitte kuusepuid."
Kadakas väärib tähelepanu paljude omaduste poolest. Teda peetakse vastupidavuse sümboliks, kadakas ilmestab kuivi pärandmaastikke saartel ja Lääne-Eestis.
Jahimehed on tänavuse hundijahihooaja esimese kahe kuuga lasknud Eestis kokku 51 hunti ja ühe hundi Harjumaal eriloa alusel hooajaväliselt, selgub keskkonnaameti statistikast.
Aastavahetuse talvehalluse kirgastamiseks leiab loomaaia õuealal jalutades erksavärviliste kehakatetega elukaid, näeb suuri säravaid ja uudishimulikke silmi, kuuleb kakkude uhhuutamist, hiid-merikotkaste huikeid, valgekurgede paaris kruuksumist, amuuri leopardi saagimist meenutavaid möirgeid, jaapani makaakide heledaid üllatushõikeid. Kõik see kaalub üles saluudi ja paugutamise!
Projekti raames rajatakse loomaaeda kaasaegne ja terviklik vihmametsa ekspositsioon koos toitlustus- ja puhkealaga. Viimasest avaneb vaade nii vihmametsale kui kõrval asetsevale tiigriorule.
Lusitaania teeteoga võitlemiseks saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) toetust küsida.
Euroopa Liidu kalurid peavad loovutama veerandi oma praegustest püügikvootidest Suurbritannia vetes järgmise viie ja poole aasta jooksul, teatas neljapäeval EL-i ametnik.
"Maailmas peab valitsema tasakaal. Järgmisel aastal saab selle ülesande sõnn. Ja sõnn peab andma lootust ja jõudu meile kõigile," rääkis zooloog Aleksei Turovski. "Aga ometi oleneb ikka kõige enam igaühest endast. Ükski loom meid ei aita ei maa peal, ei vees ega taevas. Inimene ise peab ennast aitama."
"Esimene lugemine oli ära, nüüd on see keskkonnakomisjoni sahtlis ja see on probleem. Seda sealt sahtlist kätte saada on keeruline. Loodan, et see siiski tuleb päevavalgele suhteliselt varsti ja toimub teine lugemine," ütles loomaõiguste eest seisev riigikogu liige Andrei Korobeinik.
"Oskuslik võrahooldus parandab puu väljanägemist, tagab puude püsimise ning see omakorda tagab parema ohutuse," põhjendas Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat.
Koer võib haigestuda, kui ta läheb nakatunud loomaga purelema, püherdab hukkunud looma korjusel või kui ta kausid on õues ning rebane käib sealt söömas.
Uus kord pikendab aega, mille jooksul peab nt ehituse tõttu mahavõetud puu uuega asendama ning lubab jätta puu asendamise ka linna hooleks.
Jääkaru Rasputin, hüüdnimega Raspi, on end oma uues elupaigas Tallinna loomaaias kenasti sisse seadnud. Väga rahulik ja hea isuga jääkarumürakas jalutab detsembri algusest alates õueaedikus ja ujub polaariumi nelja meetri sügavuses basseinis.
"Meil on tegelikult õppeaed olnud juba väga pikka aega, aga see aasta taotlesime ka raha. Õppeaed on lastele hästi suur väärtus ja kogu meie lasteaia pere on sinna kaasatud," kirjeldas Tallinna Rännaku Lasteaia arendusjuht Liina Piht õppeaeda.
"Tallinnas neljajalgsete katk veel õnneks kanda kinnitanud pole, kuid ülimalt tähelepanelikud ja hoolsad peaksid olema naabervaldade elanikud," ütles veterinaar- ja toiduameti põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Hellika Landsmann hindab koerte katku ohtu Tallinnas murettekitavaks, sest haigus levib ja nakkub kergesti.
November möödus kõikjal väga soojalt ning oli normist neli kraadi soojem. Ilmateenistuse teatel oli Eesti keskmine õhutemperatuur novembris 5,4 kraadi, samas kui norm on 1,4 kraadi. Arvestatuna 1961. aastast ei ole november nii soe veel olnud.
Botaanikaaed tutvustab teisipäeval hiliseid õitsejaid ja paneb majandushoonele nurgakivi. "Kõige üllatavam on ehk see, et avamaalgi õitsevad veel paljud taimed," rääkis botaanik Urmas Laansoo. "Mitte ainult pika ja sooja sügise tõttu, vaid nende loomulik õitseaeg ongi novembris või detsembris."
Tallinna Loomaaia talitaja unustas harja ahvide aedikusse. "Nagu näha on meil šimpansitega nii mõnigi ühine joon. Paraku on ühine ka meie vastuvõtlikkus koroonaviirusele, mistõttu on alates teisipäevast (1.12) suur troopikamaja meie Betty ja Quincy tervise hoidmiseks külastajatele suletud," teatas loomaaed.
Pirita jõeoru retke teekond on 7 kilomeetri pikkune ja selle läbimiseks kulub vähemalt 2 tundi. Maastik on vahelduv, liigutakse jõeorus üles ja alla. Kõnnitakse pehme kattega terviserajal ja astutakse aegajalt ka väiksematele radadele, kus jalgealune on porine ja libe.
Tallinna loomade varjupaik on saanud väljakutseid inimestelt, kes on märganud oma hoovis ringi luusivaid metsloomi. Nii püüti eelmisel suvel kinni näiteks üks mink ja viid metsa tagasi. Kuid see ei tähenda, et me seda või mõnda teist looma uuesti linnas ei kohta.
Tuleval aastal alustatakse Tallinna Loomaaias erilise ja kogu Euroopa mõistes unikaalse Tiigrioru ehitustöödega. Tegu saab olema ekspositsiooniga, mis tõenäoliselt mõne aasta pärast meelitab kohale turistid seitsme maa ja mere tagant.
Jahimehed on novembriga alanud hooaja esimestel nädalatel lasknud Eestis 13 hunti.
Täna pärastlõunal võttis Tallinna loomaaeda vastu oma kõige uuema asuka – isase jääkaru Rasputini. Rasputin ehk Raspi toodi Inglismaa Yorkshire Wildlife loomapargist Tallinna loomaaeda EAZA jääkarude paljundusprogrammi koordinaatori soovitusel. Enne Rasputini külastajate ette jõudmist tuleb karul uute oludega kohaneda ning olla karantiinis.
21. novembrist on Eesti Loodusmuuseumis avatud Läänemere elamusnäitus "Tuur Maria unenägu", mis toob läbi audio-visuaalse jutustuse külastajate ette Läänemere mineviku, oleviku ja tuleviku. Uudse elamusnäituse teksti on kirjutanud näitekirjanik Urmas Lennuk, peategelastele on hääle andnud Ülle Kaljuste ja Argo Aadli.
"Talvituskohad nagu kompostihunnikud ja kõiksugused servaalused tasub oma aias enne talvekülma läbi kaevata kõigil, kel on hispaania teetigudega probleeme," soovitas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd.
Lugemisprogrammis võistlevad klassid loevad end Tallinna Botaanikaaeda, kus on 8500 taimeliiki. Just see number ongi lugejate eesmärgiks – lugeda kokku kõik botaanikaaia taimeliigid.
"Puurid on kanade jaoks ebainimlikult kitsad, nad ei näe mitte kunagi päevavalgust ning neil puudub võimalus liigiomastele tegevustele nagu näiteks tiibade sirutamine," tõdes Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Botaanikaaias toimus laupäeval teemapäev "Kodumaised taimed sügisel", mille raames oli huvilistel võimalik tutvuda sügisvärvides kodumaiste taimedega.
"Selleks et loomal oleks uues kohas kaasas tuttav lõhn, panime talle autosse tema lemmikmänguasja – valge plasttoru, mida talle meeldib vees mängides käppade vahel hoida," ütles Tallinna loomaaia loomakasvatusnõunik Anne Saluneem.
Tallinna Loomaaed kutsus laupäeval kõiki huvilisi mõnusale jalutuskäigule, kus sai uudistada, kuidas loomad tänulikkusega kingitud kõrvitsad vastu võtsid.
"Olime olukorra ees, kus pidime kõrvitsate vastuvõtmise enne kampaania lõppu peatama. Kui kõik kõrvitsad kokku lugeda, siis see arv on ligikaudu 8000 kõrvitsat," sõnas Tallinna loomaaia kõrvitsakampaania projektijuht Helina Õunapuu.
"Väga paljud head inimesed saatsid DPD kulleritega loomaaeda iga päev kümneid ja sadu kilogramme kõrvitsaid ja tänu sellele on nüüd kõrvitsate kogumise rekord teinud hüppelise tõusu," rääkis DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd.
Tallinna loomaaia vanemkuraatori Jelena Semjonova sõnutsi on meie loomaaial habekotkaste paljundamiseks koostööleping Euroopa röövlindude kaitse organisatsiooniga Vulture Conservation Foundation.
Austraalias populaarsel Bondi rannal ujusid reedel, 23. oktoobril enese teadmata mitmed inimesed koos haidega, olukord jäädvustati droonilt filmitud videos.
"Meie eesmärgiks on Tallinna eripreemia andmisega panna inimesi märkama ja nägema linna ja looduse sümbioosi. Samuti soovime leida Tallinna linnast uusi ja huvitavaid fotosid, mis jäädvustavad linnas aset leidnud sündmusi, inimeste tegevusi ja linnapildi muutumist eri aastaaegadel," selgitas keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.
"Liigirikkuse ja loodusliku tasakaalu hoidmiseks on veised saarel head tööd teinud," kiitis linnaosavanem ja lisas, et nüüd on veel vaja koplipostid kokku korjata ja mõned nõgesepuhmad maha niita.
Ühe väiksema raadiojaama hommikuprogrammis on juba mitmendat korda jutuks, kuidas lepitada inimesi, kelle koerad omavahel tülli pööranud.
Igal aastal 23. oktoobril tähistatakse üle maailma lumeleopardipäeva, sestap kutsus loomaaed huvilisi alpinaariumisse lumeleopardi aediku juurde kõrgmägede valitsejat luurama ja tema tegemistest osa saama. Et kaunis, aga peiduline kaslane ennast paremini näitaks, oli loomaaednikel varuks mõned nipid.
"Eesti on oma taastamistegevustega õigel teel. Meil on fookuses pärandkooslused ehk rohumaad, mis püsivad liigirikkana vaid inimese ja looduse koostöös," ütles keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler Marku Lamp.
"Kui kevadel keskendusime põhiliselt Lillepi pargi vanade tammede hooldamisele, siis praegu tehakse kõige rohkem raietöid kergliiklusteede ja parkimisplatside ääres, parkmetsade servades ja teemaadel," sõnas Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat.
"Liblikad ja kimalased elavad linnas paremini kui põldude vahel, sest me ei mürgita oma rohumaid," ütles abilinnapea Kalle Klandorf. "Samas peame hakkama päästma linna sisalikke ja hoolitsema selle eest, et parklad oleks näiteks murukivist, mis laseb veel ilusti loodusesse voolata."
"Puude teema on saanud rahvale südameasjaks, aga mina usaldaksin ikka spetsialiste – see pole koht emotsioonide jaoks," kostab arborist Raivo Moon vastuseks küsimusele, kas Tallinnas ehk liiga palju puid maha ei võeta. Sama arvab pereisa Peeter Solman, kellest puu 2018. a napilt mööda kukkus ja kellele see hetk seniajani unes viirastub.
Roheliste esimees Kaspar Kurve kirjutab erakonna blogis, et metsamajandus ja sellest saadav tulu jääb alles ka pärast lageraiete lõpetamist.
Sügispäike kuldab loomaaeda ja selle asukaid, mis sest, et kolletamispäeva järgne ilm läheb pisitasa jahedamaks, pilvisemaks ja tuulisemaks. Nagu sügiseti ikka, on alpinaariumi kaljukitsed ja mägilambad läheneva pulmaaja ootuses.
Töötoas "Kummalised taimed ja taimeleiud" rääkis botaanik Urmas Laansoo veidratest taimedest ning pajatas taimeriigis juhtunud kurioosseid lugusid.
"Eesti teadlased osalevad tipptasemel maailmamerd uurivates teadusprojektides, mistõttu on aeg tuua see teema populaarteaduslikus vormis ka meie muuseumikülastajateni," ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.
"Homme on kõik taimehuvilised oodatud Piritale botaanik Urmas Laansoo töötuppa, sest just nende iseäralike taimede kohta taimetark oma teadmisi jagabki," kutsus Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat.
Mupo registreeris hiljuti üle 200 lemmikloomapidamise reeglite rikkumise. Pealinn küsis, kui hoolikad koerapidajad meie linlased on.
"Paljud suurtegi koerade omanikud arvavad tihti, et nende koer on väga hea ja ei ründa kedagi. Kõik on aga väga suhteline. Kui näiteks isane näeb teist isast, võib ta agressiivselt reageerida," rääkis kulturist Inna Uit koerte rihmaga jalutamise olulisusest.
"Üldjuhul jälgitakse päris hoolega, et fekaale ei jääks sinna-tänna, ka ei lasta koertel omapäi ringi joosta," rääkis zooloog Aleksei Turovski sellest, kuidas koeraomanikud on oma koera järelt koristamisel üha hoolsamad.
Igal oktoobrikuu laupäeval kell 12-13 tutvustakse loomaaias alpinaariumi asukaid. Tunniajalisel tuuril räägitakse lähemalt kaljukitsedest, mägilammastest ja lumeleopardidest ning vaadatakse, kuidas käib nende toitmine ja elukeskkonna põnevamaks muutmine.
„Koera peab kutsikast peale kasvatama,“ ütles elupõline koertetreener Sirje Vets. Tema sõnul on halvasti käituv koer alati näide kehast peremehest, kes ei ole viitsinud oma koeraga tööd teha.
"Eesti ühineb selle rahvusvahelise kogukonnaga, kes soovib vastu astuda keskkonnakriisidele. Liigirikkus ja puhtam loodus on need väärtused, mille eest tahame seista Eestis ja maailmas," sõnas peaminister Jüri Ratas.
"Linnas on ruumi küll, miks peavad arendused olema just rohealadel? Mul on hea meel, et seadus päästis meid nüüd kõige hullemast," rõõmustab Nõmme elanik Even Tudeberg muudatuse üle, mis ei las rahaahnetel kinnisvaraarendajatel enam nii kergelt linnametsi maha võtta. "Me saame viia lapsed loodusesse ja panna nad mõistma, mis seal toimub. Meie hädad algavad edukultusest, mille tõttu kõik tahavad kohe ratsa rikkaks saada."
Kaitsealad linnas, putukate kiirtee ja aina enam loodust säästev tasuta ühistransport – juba täna õhtul selgub, kas Tallinn saab 2022. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks. "Kindlasti on terves maailmas vähe selliseid linnu, eriti pealinnu, millest viiendik on kaetud metsaga," lausus rohelise pealinna projekti vedav Mart Normet.
Juba kahekümnendat aastat järjest tähistab Eesti Loomakaitse Selts (ELS) loomakaitsepäeva loomasõbralikuma ja –vaenulikuma teo valimisega – hääletada saavad kõik kuni oktoobri lõpuni.
Suvel Laagna tee liiklusõnnetuses üliraskelt viga saanud saksa lambakoer Arina ootab laupäeval kella 12–15 Tallinna piiril Laagris asuvasse Hortese aiandus- ja sisustuskeskusesse heategevuslikule lemmikloomapäevale.
Ringis jälgivad lapsed kodumaist loodust, aga avastavad ka eksootiliste taimede maailma. Sügisel õpitakse botaanikaaia õpperadadel tundma Eesti looduslikke taimi ja meelteaias tutvutakse toidu- ja ravimtaimedega.
"Tallinn kandideerib 2022. aasta Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile ning on igati loomulik, et linn omalt poolt toetab mitmekesise ja heakorrastatud avaliku linnaruumi arendamist," ütles abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Loodusmuuseumi hoovis on kuni pühapäeva õhtuni avatud sügisene seenenäitus, kus näeb nii söödavad, mittesöödavad, tinglikult söödavad kui ka mürgised seeneliike – fookuses ongi just viimased: mürkseened ja seenemürgid.
"Sotsiaalmaja elanike põhitegevuseks on nüüd aias taimede eest hoolitsemine, aga ka taimede imetlemine, katsumine, maitsmine ja haistmine," ütles Kristiine linnaosavanem Jaanus Riibe.
"Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga," kirjeldas VTA projektijuht Enel Niin.
Tallinna loomaaed tähistas laupäeval ninasarvikute päeva.
Sel laupäeval on kõik huvilised oodatud lisaks keskpäeval algavale okassigade ja pesukarude päevarutiini uudistamisele ka ninasarvikute õueaediku juurde.
Tuleval laupäeval, 19. septembril kogunevad inimesed kuni 180 riigist maailma koristama. Koristuspäev saab alguse Austraalia lähedalt Fiji saarelt ning lõpeb Hawaiil. Maailmakoristus on maailma suurim ühepäevane kodanikuaktsioon, mille staap asub aga siinsamas, koduses Tallinnas, linnavalitsuse esitlusruumes.
Häirekeskus on täna kella 19.00 seisuga saanud 261 tormiga seotud teadet, enamik neist on sõiduteele kukkunud puude kohta Põhja- ja Lääne-Eestis. Tormi tõttu on viga saanud üks inimene.
"Mürkseen ei hoiata oma ohtliku olemuse eest ja ei ole ühtegi ühtset tunnust, mis söögiseent mürkseenest eristaks," ütleb Eesti Loodusmuuseumi botaanik ja seenenäituse kuraator Loore Ehrlich.
"Taimetervise teemapäeval soovime juhtida tähelepanu taimetervise valdkonnale ja sellele, miks on taimede tervise hoidmine oluline," sõnas maaeluminister Arvo Aller.
"Väga vahva oli nädalavahetusel näha, kuidas Facebook tänu meie pildiraamile aina oranžikamaks värvus. See näitab, et teema on inimeste jaoks oluline ja nad hoolivad loomade heaolust," sõnas Loomuse kommunikatsioonijuht Annaliisa Post.
Lasnamäe Pae pargis toimuvad haljastus- ja istutustööd, mille käigus asendatakse puude kasvutingimuste parandamiseks mullakiht ja istutatakse 67 uut istikut.
Eilne torm tegi kurja Pirita kloostri aias ja murdis pooleks eaka vahtrapuu ning rebis puude küljest oksi.
Audiolugudel tuginev näitus räägib Eesti eri paigust teeleasumisest, saatuse keerdkäikudest ja põgenemisest üle mere 1944. aastal. Lisaks saab meisterdada paati ja mängida otsimismängu, kus tuleb leida salasõna paadi pääsemiseks.
"Pilliroo vohamine Pirita jões on põhjustatud toitainerikaste setete kandumisest jõe suudmeala kaldavööndisse. Jõevee toitainete sisaldust saab aga vähendada, kui kasvamiseks toitaineid tarbiv pilliroog sügisel maha lõigata," selgitas Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat.
"Teemapäeval toimuvatel ekskursioonidel tutvustatakse tuntud söögitaimi nagu spargelkapsas ehk brokoli, tatar, lina, maapirn jpt. Võimalik on tundma õppida ka kaugemaid külalisi – tšiili hanemaltsa, õlisalveid, põldtutra, jakoonijuurt ja mitmeid teisigi väärtuslikke toidutaimi," ütles teemapäeva kuraator Krista Kaur.
Septembrikuu laupäevadel tutvustatakse Tallinna loomaaias valgesaba-okassigu ja pesukarusid. Loomaaia töötajad räägivad huvilistele loomade ekspositsioonide juures lähemalt loomaaia asukatest ning esitlevad nende toitmist ja elukeskkonna põnevamaks muutmist.
"Viimase pooleteise aasta jooksul on leitud ainult haiguse antikehadega metssigu ehk sigu, kes on sigade Aafrika katku viirusega kokku puutunud," rääkis Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristian.
"Rohelise linna ning laste kõrgema IQ seos on igati loogiline, sest kui linn on disainitud nõnda, et lapsed saavad liikuda ja õues mängida, arenevad nad kiiremini," sõnas Eestimaa Rohelised liider Züleyxa Izmailova. Ta tõi hea näitena linna aiandid, kus lapsed saavad katsetada, õppida ning mõista ja kogeda, et inimene on osa loodusest.
28.–30. augustini toimub botaanikaaias näitus „Tomatipidu”, kus külastajatele on uudistamiseks eksponeeritud pea 120 põnevat tomatisorti.
"Varjatud eluviisiga nahkhiirtel on mitmeid imetabaseid võimeid, mis väärivad omaette näitust. Paljud meist ei teagi, mida 2020. aasta loomaks valitud nahkhiired suudavad," tõdes näituse kuraator Oliver Kalda.
“Mõnigi töö meenutas tõelist aeda, kus kasvatati tarbetaimi, mille hulka oli maitsekalt paigutatud õitsvaid või lehtdekoratiivseid taimi. Silma jäid stiilsed terviklikud lahendused, mida võis saavutada ka üsna nappide vahenditega nagu omavahel sobiv mööblivalik, hästi paigutatud ja hooldatud taimed ning õdus miljöö rõdul viibijale. Muljet avaldas see, et pilkupüüdva rohelise keskkonna saab kujundada nii suurest ruumikast kui väikesest korrusmaja rõdust,” ütles žüriisse kuulunud Tallinna Botaanikaaia direktori asetäitja Silja Konsa.
Esmaspäevaks toob ulatuslik madalrõhuala mitmele poole hoovihma.
Tallinna botaanikaaed ootab pühapäeval püsikutepäevale, kus saab nautida moeetendust, spetsialistid jagavad nõuandeid püsikute ümberistutusest ning jalutuskäigul teha tutvust püsikute rikkaliku maailmaga.
Järgmisel neljapäeval, 27. augustil tähistatakse Eestis esimest korda Läänemere päeva, millele paneb Tallinnas punkti õhtune jalutuskäik Pirital, teatas linnaosavalitsus.
Pirita linnaosa vanema Tõnis Liinati sõnul on hämmastav, kui palju eriilmelisi koduaedu Pirital on ja tunnistas, et võitjat oli väga keeruline valida. “Tänavuse Pirita kaunima koduaia tiitli pälvis aed, mis on tänu aia rajaja tohutule ja pühendunud tööle justkui uuesti sündinud."
Tuleva nädala teisipäeval, 25. augustil täitub Tallinna loomaaial 81. tegutsemisaasta ja nagu viimastel aastatel traditsiooniks on saanud, ootame ka tänavu loomaaia sünnipäeval kõiki nii suuri kui väikesi loodus- ja loomahuvilisi loodushariduspäevale.
Laupäeval toimub botaanikaaias kanepipäev, et taaselustada kanepi kasutamise traditsioone. Päev algab ettekandega ravikanepist ja selle perspektiividest Eestis. Töötubades saavad huvilised valmistada ja maitsta kanepiseemnetest roogasid.
Läänemere päeva eriprogrammi sündmuste põnevast kavast leiab nii ekskursioone, keskkonnahariduslikke programmi, töötoa kui ka jalutus- ja jalgrattaretke. Tegevused toimuvad üle linna ning programmi koostamisel on mõeldud kõigile vanuserühmadele.
"Tänaseks saavad kõik aru, kui tähtis on meie jaoks keskkond ja kogu ökosüsteem. Me peame oma igapäevases elus aru saama, kui suur mõju on igal inimesel ja võib-olla just Läänemeri on selle kohta hea näide, aga kahjuks negatiivses mõttes," selgitas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart täna, täpselt kuu aega enne maailmakoristuspäeva toimuva sigaretikonide eelkoristuspäeva olulisust. Üksainus suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett.
"Õppeaed suurendab teadlikkust loodusest ja keskkonnast, hoiab meid aktiivsete ja liikuvatena ning pakub võimalusi jätkata oma hobidega. See on koht lõõgastumiseks ja heade suhete loomiseks, aiailu nautimisest rääkimata," kinnitas Kristiine linnaosavanem Jaanus Riibe.
"Augusti lõpus on püsililled oma parimas vormis ning botaanikaaiast leiab ideid, keda neist oma aias kasvatada ning sobitada juba olemasolevate taimedega," rääkis botaanikaaia püsikute kollektsiooni kuraator Pille Hermann.