Tallinna Väikeloomade Krematoorium võtab tasuta vastu lusitaania teetigusid

"Peame mõtlema, kuidas planeerida rohealasid ajal, mil talved on läinud aina soojemaks ja koos putukatele tingimuste loomisega tekivad ka võõrliigid, kes inimeste aedades pahandusi teevad," rääkis Põhja-Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid. 

Pilt: Rene Suurkaev

Tallinna Väikeloomade Krematoorium võtab tasuta vastu lusitaania teetigusid

Jaanika Valk

"Ei saa loota, et kuskilt tuleb üks inimene, kes tuleb ja lahendab kõik probleemid. Eelkõige peavad inimesed, kes on tigudega hädas, kogukonnana töötama, et koos näiteks talgute korras tigudest oma aias lahti saada," ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.

Tallinna Väikeloomade Krematoorium on valmis tasuta vastu võtma ja eutaneerima igas koguses lusitaania teetigusid, jagab Tallinna abilinnapea oma Facebooki kontol infot inimestele, kelle aias tegutsevad lusitaania teeteod.

Linnavalitsuseni jõuab üha rohkem teateid lusitaania teetigudest, kes tekitavad suurt kahju koduaedades, aga ka rohealadel ning põllumajandus- ja loodusmaastikel. Abilinnapea sõnul on võõrliik praeguseks jõudnud arvatavasti igasse Tallinna linnaossa. Linnavalitsus kutsub inimesi üles koostööle, et koos hispaania teetigude levikule piir panna.

Oluline on teada, et Eestis on kaks teoliiki, mis on välimuselt lusitaania teetigudega sarnased: suur seatigu ja must seatigu. Nemad on oluline osa meie ökosüsteemist ja võõrliigiga võrdväärseid pahandusi ei põhjusta ning kindlasti ei tohiks neid liike hävitada.

Linnavalitsus soovitab inimestel teod kokku korjata ja need viia Tallinna Väikeloomade Krematooriumisse, kus ollakse valmis tasuta vastu võtma ja eutaneerima igas koguses lusitaania teetigusid. Teisteks variantideks on ka tigude külmutamine -20 kraadi juures 24h jooksul ning tigude ülevalamine keeva veega. Tigude külmutamine on variantidest kõige eelistatuim ja humaanseim variant.

Mürkide kasutamist tuleks vältida

Lusitaania teetigude tõrjumist teomürkide ja muude kemikaalidega tuleks Klandorfi sõnul vältida. Teograanulid ei ole tõhusad võõrliigi vastu võitlemisel ning suureneb oht, et lemmikloomad ja muud loomad, näiteks aedades tihti elutsevad siilid, võivad saada surmava mürgistuse. 

Klandorfi soovitusi on kommenteerinud aktiivne kodanik ja Kopli Seltsi juhatuse liige Tiia-Liis Jürgenson, kelle sõnul on lusitaania teoga eelkõige hädas Kristiine, Pirita, Nõmme, Kakumäe ja Põhja-Tallinna elanikud. Kopli elanike suurimaks mureks on niitmata heinamaad, kus elutsevad väidetavalt suured kolooniad ning sealt tulevad teod ka tänavatele, pargialadele ja kortermajade lähedusse. Jürgensoni sõnul korjavad inimesed Kopli piirkonnast õhtu jooksul 1-3 ämbritäit tigusid. Kopli elanikud loodavad linnavalitsuse abile. 

Klandorfi sõnul aitab Keskkonnaameti teetigude kaardistamiseks mõeldud nutirakendus probleemi lahendada. Arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu saab märkida Eesti kaardile koha, kus lusitaania teetigu nähakse. Rakenduse väljad on eesti ja vene keeles.

Eelkõige tuleb aga inimestel kogukondadena koostööd teha ja koos tigude hävitamisega tegeleda.

Koostöö aitab probleemi lahendada

Koostööd tasub teha ka linnaosavalitustega, kes vaatavad üle heinamaad, kus teod elutseda võivad. "Ei saa loota, et kuskilt tuleb üks inimene, kes tuleb ja lahendab kõik probleemid. Eelkõige peavad inimesed, kes on tigudega hädas, kogukonnana töötama, et koos näiteks talgute korras tigudest oma aias lahti saada," ütles ta.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Peeter Järvelaiu sõnul on linnaosavalitus probleemiga kursis ning aktiivne töö koostöös keskkonnaametiga käib. Hetkel oodatakse keskkonnaameti poolt loodavat rakendust, mis aitab paremini kaardistada, millises piirkonnas on probleem suurim. "Hetkel on Kopli inimesed olnud aktiivsed ja olukorda kirjeldanud, kuid on palju inimesi, kes ei ole hetkel linnas," ütles Järvelaid, et paraku ei ole kõik linnaelanikud aktiivsed ning igas aias tõrjumist ei toimu.

Linnaosavalitsus vaatab omalt poolt koostöös haljastajatega üle kõik linnamaal asuvad piirkonnad, kus teod elutseda võivad ning teostatakse ka niitmistöid. Järvelaiu sõnul on hetkel kontrollimisel ka loodusliku putukatõrjevahendi pakkumine ning kui selgub, et tegemist on efektiivse vahendiga, siis on plaanis peale niitmise ka sobilikku tõrjet teostada.

Järvelaid lisas, et kuna soovime kõik näha aina rohelisemat pealinna ning loomisel on ka suur putukavälja projekt, siis on olukord keeruline ning probleem on tekkinud erinevate kokkulangevuste tõttu.

"Peame mõtlema, kuidas planeerida rohealasid ajal, mil talved on läinud aina soojemaks ja koos putukatele tingimuste loomisega tekivad ka võõrliigid, kes inimeste aedades pahandusi teevad," ütles Järvelaid, et ühte kindlat lahendust probleemile hetkel ei ole, sest otsitakse lahendusi, mis koos tigudega ei hävitaks ka ülejäänud keskkonda.

Laadimine...Laadimine...