26jaanuar
"Te võite elada ükskõik millisel maal, kui austate sealseid reegleid ja traditsioone," lausub 31. jaanuaril 70 aasta juubelit tähistav laulja Dave Benton, kes siiski on kokku puutunud ka diskrimineerimisega. "Kui aga olen kelleltki küsinud, miks ta halvasti ütleb, ei oska ta enamikul juhtudest vastata."
"Tahtsin noorena saada piloodiks või tüürimeheks," ütleb laulja Rebecca Kontus, kes esindas 2005. aastal Eestit Eurovisioonil tüdrukuteansambli Suntribe koosseisus. Hoopis vähem teatakse, et just tänu tema mängulisele fantaasiale võime Noblessneri sadamalinnakus tunda end mõnusalt punaste kraanavalgustite ja paadikujuliste pinkidega moodsas linnaruumis.
"Me ravime nüüd ju isegi loomi looduses vaktsiiniga. Lennukitelt vaktsiini sisaldava sööda allaviskamine andis Eestis suurepäraseid tulemusi, kui marutaudis loomade arv siin 2000ndatel mühinal kasvas," lausub zooloog Aleksei Turovski (74), kelle sõnul aitab loomade ja looduse kaitsmine kaitsta ka inimeste tervist.
AS Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak otsustas pärast peaaegu seitset aastat ettevõtte eesotsas võtta aja endale ja perekonnale ning uue väljakutse rahulikule otsimisele.
Arkadi Popov oli veel aasta tagasi laiemale avalikkusele tundmatu kiirabiarst, ent kui ta sai koroonapandeemia puhkedes kriisijuhiks, mõjus kohe väga veenvalt. Tal oli olemas just see, mis terviseametil Covid-19 kriisi esimestel nädalatel puudu jäi – oskus kõnetada inimesi.
"Loomulikult on minu jõulusoov see, et me kõik elaksime selle kriisi üle, et me jääksime terveks. Ja kui me oleme haigestunud, et me siis terveneksime," ütles laulja Ivo Linna.
"Me iial ei tea, võibolla see on kolm korda parem, sellest mis meil praegu oli. Tuleb lihtsalt oodata ja vaadata. Elu ongi selline lainetena, kord on hästi, kord halvasti," ütles lauljatar Anne Veski.
"Uueks aastaks ma sooviksingi just seda, et me suudaksime teineteist vaadata rohkem heade silmadega," ütles näitlejatar Henessi Schmidt
"Mööduvat aastat jääb meenutama põhjalik elukorralduse muutus pandeemiaga seoses. Aastat jääb minu jaoks märgistama, et kõige kiuste saime siiski minna Jordaaniasse ja filmi suures osas nö purki panna," rääkis kirjanik ja filmirežissöör Kadri Kõusaar.
"Mööduva aasta meeldiv üllatus oli minu monoetenduse suur menu. Negatiivse poole pealt võib mööduv aasta ehk isegi sajandi lõikes jääda koroona-aastaks, sellist pööret poleks ilmselt osanud keegi arvata," rääkis näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov.
"Aastat jääb mulle meenutama Reidi tee valmimine, mis on kahtlemata positiivne muutus linna arengus. Teate, kui populaarne see tee praegu on," rääkis majandus- ja haridusteadlane Väino Rajangu.
Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmeskanalite peatoimetajad valisid kolmapäeval peetud liidu virtuaalsel aastakoosolekul tänavuseks pressisõbraks terviseameti hädaolukorra endise meditsiinijuhi Arkadi Popovi ning pressivaenlase tiitlit otsustati ka tänavu jätta välja andmata.
Mõneks päevaks Riigikogust välja jäänud Andrei Korobeinik sai selle eest 20 369 eurot kompensatsiooni. Ta lasi enda Facebooki lehe lugejatel otsustada, kuhu tuleb see raha suunata. Oma eelistusest andis teada 13 000 inimest ja 95 protsenti hääletanutest arvas, et kompensatsiooni peab suunama Toidupangale, et osta abivajatele toidupakke.
"Kui filmitegija ei mõtle oma kodusele vaatajale, siis ei armastata sind kodus ega ei ole sind vaja ka välismaal," lausub tuntud filmiprodutsent Kristian Taska, lisades, et Eesti filmil ja ka Tallinnal on käes kuldaeg. Siiski on tema sõnul puudu headest komöödiatest, mis ka koroona ajal rõõmu tooks. "Inimesed tahavad, et filmid tooks ellu rõõmu, suviseid värve, sära ja naeru. Sest muret, raskusi ja ohkamist jagub endal filmidetagi."
Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas teisipäeval toimunud kodanikupäeva tunnustusüritusel aasta kodanikuks Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Arkadi Popovi. „Praegusel erakordsel aastal on sobilik tunnustada neid kodanikke, kes võtsid vastutuse ning tegid enamat, kui neilt oodati," selgitas Lukas.
"Tänapäeva ooperimaailmas on lisaks lauluhäälele oluline ka välimus. Mõned lavastajad isegi deklareerivad, et nemad paksudega ei tööta ja punkt. Ütlevad, et kui tahad minu lavastusse tulla, siis võta aga 15 kilo maha!" räägib lauljanna Elina Nechayeva, kellele pakuti Ameerikas Palm Beach Operas öökuninganna rolli Mozarti ooperisse Võluflööt. Nechayeva lisas, et temal on omal ajal kästud vastupidi juurde võtta, sest muidu temast head lauljat ei pidanud saama.
Pimedate Ööde filmifestivali teise tänavuse elutööauhinna laureaat on maailmakuulus Saksa filmirežissöör Margarethe von Trotta.
Tallinna Toomkirikus mälestati admiral Adam Johann von Krusensterni, kellel täitus täna 250. sünniaastapäev. Toomkirik on admirali ja tema abikaasa viimane puhkepaik.
Riigikogu liige Urmas Espenberg annetab vahepeal riigikogust lahkumise eest hüvituseks saadud 26 000 eurot suures osas heategevuseks Vähiliidule, Tallinna Lastehaiglale ja Sünnitusabi Fondile, kirjutab ERR.
Eesti mägironija ja ekspeditsioonijuht ning Lumeleopardi aunimetusega pärjatud Tõivo Sarmet suri reedel enda 76. eluaastal pärast lühiajalist haiglaravil viibimist koroonadiagnoosiga.
Kolmapäeval, 18. novembril kell 18 toimub Kaja Kultuurikeskuses oktoobris alanud venekeelsete vestlusõhtute sarja teine kohtumine, mille külaliseks on laulja Elina Nechayeva.
"Vales kohas pargivad enamasti ikka suuremad ja kallimad autod. Maasturid ronivad üle äärekivide ja siis seistakse haljasaladel ja eraldussaartel," rääkis mupo juht Aivar Toompere, lisades, et muret teevad ka naabritevahelised nääklused. "Keegi tõstab ühel hetkel kivimürakad teele ette nii, et teised ei pääse enam koju."
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutas tänavuseks aasta naiseks mikrobioloog ja viroloog Irja Lutsari. Aasta nooreks naisettevõtjaks nimetati CareMate'i asutaja Marion Teder.
"Ma ropendasin, nutsin, karjusin ja ka naersin paljude asjade üle. Oli küsimusi, mis viisid mind tagasi minevikku, millest ma ei olegi rääkinud, millega ei ole tegelenud," rääkis TV3 saates "Tallinna kodanikud" Dave Benton, kellel ilmub 11. novembril raamat "Olen see, kes olen".
"Nõmmel elanud kuulsat kirurgi teati üle terve Nõukogude liidu, ta ravis luumurde ja raskeid põletushaavu uuenduslike, enda leiutatud meetoditega," tutvustas Nõmme linnaosavanem Grete Šillis.
„Ma julgustaksin giide ja ka ajalooõpetajaid selliseid objekte üha rohkem ära kasutama ekskursioonidel väljaspool vanalinna,” ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog Ragnar Nurk, kes tänavu pälvis noore muinsuskaitsja preemia. „Vanalinnas on praeguseks infotahvlitega tähistatud kõik linnaväravad ning Harju ja Viru tänaval need ka sillutises välja joonistatud,“ lisab ta veel ühe linna ajalugu tutvustava jalutuskäigu idee.
"Raha võib sportlasi libedale teele meelitada. Kui sa oled päris maailma tipus ja sulle ikka makstakse üle mõistuse suuri summasid, võib tekkida suur ahvatlus kasutada mingeid keelatud aineid," ütleb Jaak Uudmäe (66), lisades, et Eestis on parem elada kui mujal. "Meil on nii palju vaba maad, ilusat loodust ja puhast õhku, aga me ei oska seda hinnata. Peab natuke mõtlema, et aru saada, kui hea meil see kõik on."
Mustamäe kultuurikeskuse Kaja külaline oli olümpiavõitja Jaak Uudmäe, kelle olümpiavõidust möödus tänavu suvel 40 aasta.
Olev Annusest taheti kujundada Ameerikas uus Arnold Schwarzenegger, ”The Big Russian”, kellest saaks kulturistide iidol üle terve maailma.
"Endel Lippmaa mälestuspink Nõmme Gümnaasiumi hoovis on tagasihoidlik kummardus õpetajale ja kolleegile, meie riigi taassünni loos väga olulisele poliitikule ja Nõmme patrioodile," sõnas Lippmaa kunagine õpilane ja kolleeg Tõnu Karu.
"Laulupeo traditsioon on eestimaalaste pärisosa. See on meile midagi sama iseloomulikku kui oma ema-isa või vanaema-vanaisa, kellel sa külas käid ja kellelt ühel hetkel nõu küsid," lausub intervjuus Pealinnale helilooja ja laulja Kadri Voorand (33), kes esineb tänavusel Jazzkaarel. "Nii nagu ei saa öelda, et sul ei ole vaja ema ja isa, ei saa öelda, et sul ei ole vaja laulupidu, sest muidu poleks sind."
"Pere- ja lastevastasest vägivallast mööda vaadata ei saa, ütleb helilooja Olav Ehala, kelle sõnul oli just tema idee, et Nukitsamehe käes olev vitsaraag puhkeb õide. Helilooja sõnul peab hea laul olema poeetiline, kujundlik ja hea eesti keelega. "Tuleb leida ikka huvitavamaid variante kui esimene pähe tulev umpa-umpa," lausub ta.
"Inimesed mõtlevad, et õnn on see, kui sa särad laval, kui sul on tohutult poolehoidjaid ja palju sõpru," lausub Norra eurolaulja Alexander Rybak. "Jah, see võib nii olla, kuid alati peab küsima, mis hinnaga see kõik tuleb. See tuleb ainult suurte pingutustega. Ja kõik see vaevanägemine peab sulle meeldima, ainult siis võib sündida hea muusika."
"Tallinn on värviline ja seksikas linn ning siin sünnivad suured asjad," ütleb ajakirjanik Neeme Raud (51), kelle sõnul paneb Tallinna imeline panoraam tänu filmile "Tenet" nüüd ka kogu maailmas inimesi ahhetama. Samas pahandab teda Eestis 90ndatest pärit mentaliteet, et on vaja omada suurimat autot ja autojuht on kuningas. "Vahel taban end mõttelt, et kui ma ülekäigurajal jala välja väänaks, kas autod üldse pidurdaks. New Yorgis on alati kuningaks jalakäija."
"Keskturg on kindlasti see, mille arendamist ja parendamist on kaua oodatud. Sellega tuleb edasi minna väga jõuliselt, " ütles Kesklinna vanema kandidaat Monika Haukanõmm intervjuus Pealinnale. Samuti tahab ta parandada liikumispuuetega inimeste igale poole ligipääsetavust linnaruumis.
"Praeguse koroonakriisi tingimustes on oluline, et linlaste turvatunne on tagatud ja sotsiaalteenused nende jaoks olemas. Kõik, kes abi vajavad, peavad seda saama," ütles Kesklinna vanema kandidaat Monika Haukanõmm.
Endine allilmaliider, pankrotis ärimees Meelis Lao, kellele Eestis kehtib ärikeeld, pürib seltskonnaajakirjanduse ja sotsiaalmeedia toel arvamusliidriks.
"Laulu loomiseks tuleb mul oma tundeid sõnadesse panna ja muusikasse valada. Need on kõik tunded, mida ma ise olen mingil hetkel läbi elanud," ütles laulja ja laulukirjutaja Inger Fridolin (21), kes Tallinn Music Weekil üllatab publikut mitme oma uue lauluga. "Enda loodud laule esitades tuleb kõige paremini välja, mis inimene sa oled. Üle aegade kestval laulul peab olema sügavust, see peab inimhinge köitma."
"Eduard Vilde oli Eesti diplomaat Taanis, Saksamaal ja mujal ning leidsime ühest kirjast, kuidas ta rääkis Linda armastatud puhkuseasendist, võrkkiiges lamamisest ja lugemisest," rääkis Tallinna Kirjanduskeskuse juhtivkuraator Kadi Kesküla.
"Kriitilised augustipäevad 1991 on mind saatnud sõna otseses mõttes kõik need 29 aastat, mis nendest sündmustest möödas," ütleb president Arnold Rüütel. Ta mõtleb sellele ajale tagasi väga tihti – eriti hilistel õhtutundidel, mil oma kabinetis harjunud viisil tööd teeb.
"Nii kõrges eas inimesele tahaks ennekõike soovida, et tervis muret ei teeks ning lubaks tunda rõõmu igast päevast ja kõigist oma lähedastest," ütles Kesklinna vanema kohusetäitja Anu Aus lisaks õnnesoovidele.
Laupäeval suri 92 aasta vanuselt akadeemik Tšeslav Luštšik, vahendab ERR Eesti teaduste akadeemia teadet.
"Kalamaja Žorik oli tabamatu ja suutis inimest alati üle kavaldada ning vältis varjupaika sattumist üle kümne aasta, mis on saavutus omaette. Kohalikud inimesed hoolitsesid nende südameisse pugenud hulkurkoera eest ning täna on juba väga raske aru saada, mis on selle elava legendi staatusesse tõusnud koeraga päriselt juhtunud ja mis muinaslugu," ütles Loomapäästegrupi nõunik Heiki Valner ja lisas, et Žorik on tänaseks kinni püütud ja elab LPG hoiukodus, kus talle tagatakse elu lõpuni parim ravi ja ninaesine.
Leida Rammo on töötanud Draamateatris, Estonias, Endlas, Noorsooteatris, Rakvere teatris. Veel on ta mänginud pea 30 filmis, näiteks "Noor pensionär" (1972) ja "Viini postmark" (1968).
31. mail täitus taasvabanemise valitsuse peaministril Edgar Savisaarel 70. sünnipäev. Kuna tol ajal soovitati Eestis koroonaviiruse tõttu pidusid mitte korraldada, lükkuski pidupäev edasi.
"Jaak Joala oli läbi-lõhki musikaalne – üks kõige musikaalsemaid inimesi, keda ma elus olen kohanud! Ta oli nagu elav entsüklopeedia, teades muusikast kõike," rääkis Joala õpilane Koit Toome maestro 70. sünniaastapäeval.
"Eriolukora ajal hakkasin käima spordiklubis ja avastasin enda jaoks matkamise. Nüüd tahaks igal nädalavahetusel kuhugi minna ja loodusradu pidi käia," ütleb ooperilaulja Jassi Zahharov, kes esitab koosMarko Matverega kontserttuuril peagi Georg Otsa laule. "Omal ajal ikka osati lugusid teha! Need on väga ilusad, meloodilised lood," kiidab Matvere. "Tuleviku muusikat teeb seevastu ilmselt generaator, mis saadab välja suvalisi sagedusi ja hüüatusi nagu "püsti!" või "käed üles!"."
Ain Kaalep õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja alates 1943. aastast Tartu Ülikoolis, lõpetas 1956. aastal Tartu Riikliku Ülikooli soome-ugri keelte alal. Akadeemiliselt oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
"Millegipärast ühed mehed suudavad viimase hetke saatusliku viske alati sisse visata, aga teised ei suuda," tõdeb olümpiavõitja Erki Nool, kelle sõnul on dopingu tähtsus üle hinnatud. Et võitjaks tulla, on vaja õnne, head treenerit ja ala, milles inimese anne kõige paremini välja saab tulla, leiab ta.
Kuigi 90.ndatel aastatel oli Edgar Savisaare elus ja karjääris rohkem sündmusi kui praegu, ei heida ta selle üle meelt. "Ka tänane päev on sündmustest tulvil - näete, kui palju rahvast siin ringi liigub. Iga aeg on sündmustest tulvil, kui seda tahetakse näha ning mina niimoodi ka kindlasti näen."
"Kindlasti annaks edasi kunstitunde, eeskätt skulptuuri modelleerimist, millest olen väga puudust tundnud selle kriisiaja jooksul," rääkis 53-aastane skulptor Tauno Kangro.
"Ma eriti ei usu, et see nö pandeemia on nii väga suur mure, et terve maailm on järsku isoleeritud," rääkis 51-aastane Marek eriolukorrast.
"Mul on varsti sünnipäev, mida kavatsen tähistada. Praegu ei ole õige aeg, et sõpru kokku kutsuda, kuid pereringis saame ikka hakkama," rääkis 35-aastane Oleg sellest, millest tunneb puudust eriolukorra tõttu.
Pealinn tundis huvi, mida tuntud inimesed kriisiaja lõppedes esimese asjana teha soovivad ja kas piiranguajast on ka midagi positiivset kaasa võtta.
"Piiranguaja positiivne pool on, et see tõi ka päris uusi töid. Tegin just korrektuure oratooriumi "Kristus" noodiraamatule, mis muidu oleks jäänud ilmumata," rääkis muusikapedagoog ja helilooja Kaari Sillamaa eriolukorra positiivsetest külgedest.
"Lapsevanemaid on pannud kriisiaeg enam hindama õpetajate tööd, sest on pidanud nüüd ise kodus õpetajarolli asuma," rääkis laulja ja laulukirjutaja Helin-Mari Arder, kuidas tema pere on kriisiajal hakkama saanud.
Tartu ülikooli kunagine õppejõud ja teadlane Jüri Kukk, kes kogus fabritseeritud kriminaalasja ning Nõukogude kohtu ebaõigluse tõttu tuntust pigem dissidendi ja vabadusvõitlejana, saanuks 1. mail 80-aastaseks, teatas akadeemiline mälestuskeskus Hereditas.
"Kõik Eesti artistid, kes oleks pidanud nüüd aprilli lõpus esinema, esinevadki oktoobris Jazzkaarel ja ka paljud välisartistid on oma nõusoleku esinemiseks andnud," rääkis Jazzkaare korraldaja Anne Erm.
"Esimene kuu kodus istuda on tore – puhkad ja mõtled, et oi kui tore on puhata, aga pärast hakkavad käed-jalad sügelema," rääkis laulja Anne Veski enda elust eriolukorra ajal.
"Kõik suveasjad – suured festivalid, pulmad, erapeod, suvepäevad, teatrietendused – kõik on tühistatud," rääkis laulja Koit Toome, et eriolukord on tema elu keeranud pea peale.
Pealinn küsis, kui suured tülitsejad või üksteise aitajad tänapäeval naabrid on ja mis nende vahel põhiliselt vastuolusid põhjustab.
"Näiteks helistab naaber ja küsib, et oled sa kodus, sul hakkas sireen tööle. Või kui rott eksis aeda, siis naabrid soovitasid, mida nendega ette võtta," rääkis kirjanik Loone Ots oma suhetest naabritega.
"Muidugi on tülitsejaid ja õiendajaid igal pool, kuid kortermajade elanikud tunnevad end pigem ühistu liikmena ja tavaliselt tühja asja pärast kiusu ajama ei hakata," rääkis psühholoog Voldemar Kolga.
"Me pidime rõhutama lauljat, aga nii, et ta kõlaks kokku taamal oleva Estoniaga. Nii nagu Otsa hääl kõlas kokku teatri teiste näitlejate häältega, aga ei varjutanud neid, vaid tõstis just esile," rääkis üks Otsa monumendi võidukavandi autoreid, maastikuarhitekt Kristofer Soop.
Kui sõja ajal käidi rindemeestele näost näkku esinemas, siis koroonaajal ei saa sedagi teha, nendib Jassi Zahharov, kes pidi esinema Georg Otsa 100. sünniaastapäeva puhul.
"Kopli näeb välja suurepärane – tekitab vaimustust, kuidas see on üles ehitatud," kiidab kunagist kodukanti Endel Uiga, kes nüüd elab Ühendriikides New Jersey`s. Kiitus on seda hinnalisem, et Uiga on läbi aegade olnud üks sotsiaalkriitilisemaid väliseestlasi. "See on kohutav varandus, mis riik kaotab iga eestlase kohta, kes välismaale läheb. Kõik sissetulekuallikad on väliskapitali käes. Palgad on vaid pool Euroopa omadest."
Kui valus on muusikutele tänavune kontserditest tühi koroonasuvi? Eile õhtul Kanal 11 eetrisse minevas saates Tallinna Panoraam tulid stuudiosse sel teemal arutlema laulja Koit Toome ja Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm. "Midagi ei ole teha, kui sa oled elu aeg ikkagi olnud kõrgharidusega muusik, siis päevapealt sinust lüpsjat ei saa," tõdeb Koit Toome.
Koroonakriisi tõttu on enamik inimesi sunnitud praegu elama sõprade ja lähedastega vahetult suhtlemata. Pealinn küsis tuntud inimestelt, millest tunnevad nad kõige suuremat puudust ja kas on midagi, millega nad just nimelt nüüd tegeleda saavad.
"Mulle kui ajakirjanikule on kõige hullem see, et ei ole võimalik inimeste juurde sõita ja neid intervjueerida," rääkis ajakirjanik Maire Aunaste oma elust eriolukorra ajal.
"E-õppe tõttu suhtlen palju rohkem lastega, oleme siin Hiiumaal rohkem õues ning palju rohkem jõuab lugeda," rääkis treener Egle Eller-Nabi, kuidas temal ja ta perekonnal kriisiolukorras läheb.
Princetoni ülikooli bioeetika professor Peter Singer toetab eestlaste algatatud NOVID-50 nimelist petitsiooni, mille eesmärk on 24 tunni jooksul koguda miljon allkirja vältimaks järgmist zoonootilist pandeemiat.
Koroonaviiruse haare on juba nädalaid laienenud ja paratamatult jätab see oma jälje ka inimeste mõtetesse ja tunnetesse. Pealinn küsis tuntud inimestelt, mida on neil praegu kõige raskem taluda ja kuidas nad ennast koroonaviiruse eest kaitsevad.
"Toidupoes hoian kindlasti nõutud vahemaad, mul on kaasas desinfitseerimisvahend ja puhastan sellega ostukäru käepideme," rääkis kulturist Argo Ader sellest, kuidas tema eriolukorra ajal toime tuleb.
"Mitte midagi pole praegu ette heita. Saan kaugtööd teha ja töö mõttes on mul kogu aeg väga kiire olnud," rääkis laulja ja lauluõpetaja Maiken oma elust eriolukorra ajal.
Lahkunud on tuntud arhitekt ja arhitektuuriteadlane Dmitri Bruns (11.01.1929-21.03.2020), kes Tallinna peaarhitektina valmistas linna ette olümpiaregatiks.
"Sügav kaastunne Priidu lähedastele. Tegemist oli hinnatud ja suurte kogemustega juhiga, suurepärase kolleegi ja hea sõbraga, kelle ootamatu lahkumine on šokk meile kõigile," ütles TV3 programmijuht Raimo Kummer.
"Arvo Sarapuu andis suure panuse meie riigi taasiseseisvumisse ja selle edasisse arengusse. Ta jääb meie mälestustesse särava isiksusena, kelle üdini positiivne ja tulevikku suunatud maailmavaade peegeldusid igapäevaselt tema töös ja suhetes inimestega," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.
Ta on olnud mitme ajakirja, sealhulgas ka Mana toimetuskolleegiumi liige. Peale selle on ta tõlkinud eesti luulet, eriti Betti Alverit, samuti proosat - peamiselt Mati Unti.
Kinodesse on jõudnud portreefilm 62-aastase staažiga advokaadist Monika Mägist.
20. augustil 1953. aastal sündinud Ummelas oli aastatel 1994–1996 Keskerakonna ja 1996-1997 Arengupartei liige, vahendas BNS. 1995. aasta riigikogu valimistel sai ta 805 häält ja pääses kompensatsioonimandaadiga riigikokku, kuid loobus mandaadist.
Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu kutsus kõiki soovijaid Jaani kirikusse, et tähistada pidulikku sündmust väikese kontserdi, luule ja mõtisklusega ning raamatu esitlusega.
"Tänapäeval seisab Vilde uus avastamine veel ees, nii et Vilde parimad päevad on jälle tulemas," ütles Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, kirjandusloolane Maarja Vaino Vilde 155. sünniaastapäevaks Vilde muuseumis esietenduva näidendi "Millest tekivad triibud“ eel.
"Olen uurinud eestlaste elatustaset ja võimalusi enne suurt sõda – taasiseseisvunud Eesti on silmnähtavalt kobedam kui Pätsi-aegne Eesti," räägib peatselt 80. sünnipäeva tähistav tuntud kirjamees ja poliitik Tiit Made. "Kes on viitsinud tööd teha, see elab hästi. Kuid on karm tõde, et pensionäridele on tehtud liiga. Olen mitu korda lausa rahvusringhäälingu saadetes kuulnud, kuidas nooremapoolne saatejuht nimetab eakaid inimesi halvustavalt penskariteks."
Soome saadik tellis oma pärja lennukiga Helsingist ning see jõudis kohale viimasel hetkel. Laupäeval möödus sada aastat Jaan Poska surmast. Pealinn küsis ajaloolaselt Peeter Järvelaiult põnevaid fakte Eesti riigimehe ning kunagise Tallinna volikogu esimehe ja linnapea kohta.
Näitus on läbilõige armastatud zooloogi sürranimalistlikest joonistustest läbi aastakümnete. Lisaks näituse avamisega esitleti Leelo Tungla, Aleksei Turovski ja Heiki Ernitsa ühiselt valminud lasteraamatut "Kati, Carl ja isevärki farm".
2007. aastal avaldas Toomas Leito luulekogu. 2010. aasta augustini oli Toomas Leito Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor ja oli ajalehe Nelli Teataja vastutav väljaandja.
Sel puhul algab kell 12 Tallinna Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil mälestustseremoonia, mille järel meenutatakse riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus.
"On valikute küsimus, kas ma vahin kogu aeg silm punnis pornot ja nõuan selle mõjul oma partnerilt ei tea mida," ütleb Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu. "Kurjus saab toitu ka sellest, millist teavet me tarbime, mida internetist vaatame ja loeme. Kui me anname kurjale muudkui toitu juurde, siis muutume ka ise kurjaks."
"Pikad artiklid räägivad paljudest inimestest, kes on kammitsetud oma lähedaste põetamisega. See on kogu nende elu, mille eest mingit toetust ei jagata," räägib oma murest ühiskonna pärast ajaloolane David Vseviov (70). "Me loeme tuhandetest, kes peavad koduvägivalla eest põgenema naiste varjupaikadesse. Aga miks me nende murede lahendamise asemel tegeleme pseudoprobleemidaga?"
"Jaan Kross saab loodavas Kalamaja kogukonnamuuseumis vääriliselt ära märgitud ja meenutatud. Krossi lapsepõlvekodu asus Kalamajas, mere ja sadama vahel ning sealt pärineb paljude tema kirjutiste inspiratsiooniläte," sõnas Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi.
Edaspidi on kavas kutsuda iga aasta 19. veebruaril kõiki Põhja-Tallinna haridusasutuste õpilasi lugema Jaan Krossi loomingut. Muuseum ja linnaosa on arutanud ka Jaan Krossi mälestuse jäädvustamise võimalusi nii kogukonnamuuseumi ekspositsioonis kui linnapildis.
"Välja on kuulutatud võistlus ja seal on kaks võimalikku kohta: üks on diagonaalis üle Kirjanike Maja nurga, teine on edasi, müüri ääres, enne Raekoja platsi," ütles Krossi tütar, kunstnik ja luuletaja Maarja Undusk isa 100. sünniaastapäevaks Tallinnasse plaanitava ausamba kohta.
"Teatri eesmärk on, et me märkaksime teist inimest ja tema probleeme. Et suureneks inimese empaatiavõime, mitte et igaüks uurib oma naba," räägib lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen linnateatri uue tootmiskompleksi ehitamise puhul tehtud intervjuus.
Ta oli õpetaja Tallinna 32. Keskkoolis ja Tallinna 22. Keskkoolis, Tallinna Kaugõppekeskkoolis, ETKVL Kooperatiivkoolis ning 1990–2000. aastatel Tallinna Rahvusvahelises Koolis.
"Kuidas ma üldse peaksin rääkima nõukogude ajast inimestele, et kolm aastat vana auto Žiguli oli võimalik maha müüa palju kallima raha eest, kui ta kunagi poes oli maksnud," ütles kultuurikeskuse Kaja vestlusõhtul ajaloolane David Vseviov.
Kultuurikeskuse Kaja vestlusõhtute sarja "Kajal külas" veebruarikuu külaline oli müstiline mees, ajaloolane David Vseviov.
"Pärt on toonud tõsise muusika juurde palju inimesi, kes muidu võib-olla poleks klassikalist muusikat eriti kuulanudki," kiidab Soome tuntud dirigent meie suurkuju. "Pärt tõi murrangu klassikalise muusika mõistmisse, sest tema muusika on ju iseenesest väga lihtne ja mõistetav."
Karskusliit jätkas oma aasta tegija valimise traditsiooni juhtides seekord tähelepanu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehtavale tööle alkoholiprobleemiga tegelemisel ning nimetas 2019. aasta tegijaks politseimajor Sirle Loigo.
"See tuli mulle suure üllatusena, loomulikult ei osanud ma seda oodata," kommenteerib Tanel Toom Postimehe aasta inimese tiitli saamist. "Igasugune tunnustus on tore, aga... kujutasin ette, et aasta inimeseks võiks saada mõni teadlane, kirurg või tuletõrjuja või keegi, kes teeb rohkem mingit päris asja või on ühiskonnale kasulikum."
"Narva on võimas!" kiidab koos Nubluga sellest linnast rääkiva hiti teinud eestivene artist Gameboy Tetris. "Natuke kurb ka, sest seal ei jätku inimesi. Paljud ilusad majad on maha jäetud."