EESTI 200 ANNAB TULD TASUTA TRANSPORDILE. Kristina Kallas: vaesust see ei vähendaks

"Tallinn on oma elanikele pakkunud tasuta ühistransporti alates 2013. aastast. Aga ka sinnani toiminud nn tasuline transport oli tegelikult olulisel määral linna poolt doteeritud, sõitjad maksid sellest lihtsalt väikese osa," selgitas Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv

EESTI 200 ANNAB TULD TASUTA TRANSPORDILE. Kristina Kallas: vaesust see ei vähendaks (1)

Priit Liiviste

"Tänasel kujul linlastele piletita transpordi kaotamine pole mõistlik ega elanike huvides," ütles Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik. Eesti 200 juht Kristiina Kallas kirjutas hiljutises Facebooki postituses, et üheks võimaluseks õpetajate palgatõusu ja tervishoiu jätkusuutlikkuse rahastamiseks võiks olla tasuta ühistranspordi lõpetamine. "Mõelda võiks ka eraraha suuremale lubamisele tervishoiuteenustesse," lisas ta.

"Näiteks lubades eraraha kõrgharidusse, lõpetades tasuta transpordi (see ei leevenda vaesust kuidagi), tõhustades riigisektorit kulude osas (seni on riigireform vaid kulusid kasvatanud) ja mõelda võiks ka eraraha suuremale lubamisele tervishoiuteenustesse," loetles Kallas erinevaid abinõusid. 

"Möönan, et viimase osas on riske ebavõrdsuse kasvatamiseks, kus lõpuks teenuse kättesaadavus hakkab sõltuma tööandjast, kuid teisalt raha toob ta tervishoidu juurde ja suurendab teenuse kättesaadavust üldiselt."

Pealinna küsimustele vastastes täpsustas Kallas, et ta ei räägi siiski Tallinna linna ühistranspordist, vaid peab eeskätt silmas maakondlikku tasuta ühistransporti.

Kallas: taksosõit võib teinekord odavam olla

"See ei ole mitte kuidagi efektiivne - 80 miljonit, mis riigieelarvest selleks eraldatakse, ei ole tegelikult mõistlikult kasutatud raha. On teisi lahendusi, kuidas inimesed liikuma saada," ütles Kallas.

"Lahendus ei ole mitte see, et ilmtingimata peab buss olema tasuline, vaid see, et mõnikord on odavam inimesi ka taksoga vedada," arvas Kallas, kelle hinnangul ei ole praegune maakonnaliinide korraldus kuigivõrd tõhus.

"Bussiliinide ajastu on võib-olla ka juba mingi määral möödas, väikestes kogukondades ja hajaasustusega maapiirkondades on tõenäoliselt näiteks kogukonna autojuht oluliselt tõhusam viis vanureid ja teisi abivajajaid näiteks perearsti juurde vedada," leidis Kallas. 

"Mu enda isa töötab kogukonna autojuhina väikeses vallas ja tegeleb vanurite vedamisega: küll vaktsineerimisele, küll mujale. Ja ma arvan, et see läheb vallale oluliselt vähem maksma, kui maakondliku tasuta bussiliini käigus hoidmine."

Terik: piletita ühistranspordi kaotamine poleks mõistlik

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et tänasel kujul linlastele piletita transpordi kaotamine pole mõistlik ega elanike huvides. "Tallinn on oma elanikele pakkunud tasuta ühistransporti alates 2013. aastast. Aga ka sinnani toiminud nn tasuline transport oli tegelikult olulisel määral linna poolt doteeritud, sõitjad maksid sellest lihtsalt väikese osa," selgitas Terik.

"Tasuta ühistranspordi kriitikud üritavad küll vähendada selle majanduslikku mõju elanike rahakotile, kuid kas see on ikka nii. Julgen kahelda. Loomulikult on neid, kellele pole vahet, kas kulub mõnikümmend eurot rohkem või vähem, kuid suur osa inimesi saavad seda raha kasutada muude vajaduste rahuldamiseks."

Piletita ühistransport aitab  saavutada ka kliimaeesmärke

Pikemas perspektiivis aitab piletita ühistransport Teriku hinnangul  saavutada ka kliimaeesmärke.

"Tasuta ühistransport pakub elanikele alternatiivi loobuda õhku reostavast sõiduautost. Tõsi, siinkohal tuleks mõelda, kuidas autousku eestlasi meelitada rohkem ühistransporti kasutama," tõdes Terik, kelle sõnul on üheks aspektiks kindlasti mugavus ja liinivõrgu kaasajastamine. 

"Ka eelmisel aastal Tallinna Linnatranspordi ning Turu-uuringute poolt läbiviidud küsitluse tulemused näitavad väga selgelt, et 82% tallinlastest on rahul ühissõidukite teenusega. Tallinna ühistransporti kasutab 76% pealinna elanikest, ühissõidukite ja oma auto kasutajaid igapäevaste sõitude tegemiseks on praktiliselt sama palju," loetles ta.

"37% autoga liiklejaid lubas tõsiselt kaaluda ühistranspordile üleminekut. Pidevatest ühistranspordi kasutajatest on rahul koguni 95% ja noortest vanuses 15-19 aastat 96%. Rahulolematuid oli vastajatest vaid 4%. Selles osas pigem usun, et tasuta ühistransport on linnade jaoks lahendus, millesse tasub panustada ja seda arendada."

Tallinn loobub 4 aasta pärast diislibussidest

Tallinn on uuendamas oma bussiparki: eelmisel aastal hakkas sõitjaid teenindama 100 uut gaasibussi. Ka liinivõrgu arendamisel ning kaasajastamisel tehakse Teriku sõnul pidevalt tööd, et arvestada muutuvate oludega inimeste liikumistrajektooridel, ent elanike arvu kasvamise ning uute elamukvartalite loomisega on selge, et kõikjale kohe kiire ühistransport ei jõua.

" Aastaks 2025 on Tallinna ühistransport täielikult diiselkütusevaba ning 2035. aastaks on eesmärk ühistranspordi nullemissioonini jõudmine," märkis Tiit Terik.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...