Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri esialgsetel andmetel suri 2020. aastal Eestis 15 643 inimest, 7406 neist olid mehed ja 8237 naised.
Mullu suri Eestis üle 15 500 inimese, neist 201 suri koroonaviirusest põhjustatud haigusesse. Sarnaselt eelmistele aastatele olid peamiseks surma põhjuseks vereringeelundite haigused 7687 surmaga, teisel kohal olid pahaloomulised kasvajad 3636 ja kolmandal kohal õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 955 surmaga. Järgnesid seedeelundite haigused 759 ja hingamiselundite haigused 710 surmaga, vahendab BNS.
Uuest koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud haigus COVID-19 oli 201 inimese surma põhjuseks. 96 neist olid mehed ja 105 naised. COVID-19 põhjustatud surmade arv oli suurim vanuserühmas 75-aastased ja vanemad (152). Kuna vanemates vanuserühmades on naisi rohkem kui mehi, seletab see suuremat COVID-19 surmade arvu naiste hulgas. Alla 65-aastaste vanuserühmas oli surmasid 19 ning 65–74-aastaste hulgas 30. Kuude lõikes esines kõige rohkem ehk 89 COVID-19 surmasid detsembris.
Suremus oodatust mõnevõrra suurem
Rahvusvahelise suremusandmeid analüüsiva teadusprojekti Euro-MOMO andmete kohaselt oli Eestis 2020. aasta lõpus suremus oodatust mõnevõrra suurem, kuid tõus ei olnud suur võrreldes mitmete Lääne-Euroopa riikidega nagu näiteks Belgia, Suurbritannia, Portugal ja Hispaania.
2020. aasta surma põhjuste andmed on esialgsed.
Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal vastavalt WHO juhistele. Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem.
COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina. TAI surma põhjuste registri COVID-19 surmade arv on väiksem terviseametist pärinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algpõhjuse määramist.
