"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Rahvastikuminister heiskas ingerisoomlaste laulupeo lipu (0)
21. juuli 2019
Eesti Inkerisoomlaste Liit

Ingerisoome juurtega rahvastikuminister Riina Solman tervitas laupäeval Kose lauluväljakul ingerisoomlaste laulu- ja tantsupeol osalejaid ning heiskas laulupeo lipu.

Nii nagu Eesti laulupidude traditsioon algas 150 aastat tagasi, pandi ka Ingerimaa laulupidudele alus juba 19. sajandil.

“Mul on uhke tunne saada kolme nädala jooksul osa nii oma eestlasest isa kui ka ingerlasest ema rahva suurest ja ilusast kultuuritraditsioonist – laulupeost. Käisin noorena emaga koos Viljandis ingerisoome laulukooris laulmas ja on hea meel tõdeda, et ingerisoomalste laulupidude tava on au sees,” ütles Solman ja tänas ingerisoomlaste liitu hea koostöö eest.

“Aitäh, et olete olnud lisaks oma peamisele tegevusele – ühendada ingerisoomlasi Eestis, hoida ingerisoome identiteeti, pärandit ja kultuuri – olnud heaks ja tugevaks koostööpartneriks Eesti riigile. Ingerisoomlaste näol on tegemist visa, tööka ja edasipürgiva rahvakilluga, kelle saatus ja käekäik on tervele meie riigile ja rahvale tähtis,” märkis Solman.

Tema sõnul on ingerisoomlased olnud iseseisvuse taastanud Eestis aktiivsed väga paljudes valdkondades. Aktiivselt tegutseti juba nõukogude ajal, kui hakati näiteks mitmes Eestimaa paigas koos käima soomekeelsetel jumalateenistustel. 1980-ndate aastate lõpus kaasnes vabadusse pürgiva Eesti riigiga ka ingerisoomlaste seltside tekkimine üle Eesti, mis päädis 1989. aastal Eesti Ingerisoomlaste Liidu loomisega.

“See oli suur samm edasi ingerisoomlaste identiteedi hoidmiseks ja ühistegevuse edendamiseks,” märkis Solman ja soovis Eesti ingerisoomlaste liidule palju õnne 30. sünnipäeva puhul ning rohkelt kordaminekuid edaspidiseks.

Ingerisoomlased on ühistegevuses olnud väga aktiivsed. Lisaks laulu- ja tantsuharrastusele korraldatakse Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi ettekandepäevi, fotonäituseid, lastelaagreid ja antakse välja soomekeelset ajakirja “Inkeri”. Kavas on luua ingerisoome muuseumimaja.

Ingerisoomlased olid esimesed, kes hakkasid Eesti riigilt taotlema kultuuriautonoomiat. Tänaseks 15 aastat tegutsenud kultuuriomavalitsus koondab Eestis elavaid ja tegutsevaid ingerisoomlasi ja soomesoomlasi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.