RÜÜTELMAA TÖÖTA TRAHVIKAAMERATEST: Ametnikud mõtlevad, aga inimesed hukkuvad

"Ega trahvikaameraid kiusamise pärast ei panda, neid paigaldatakse ikka sinna, kus on päriselt oht ja autodel tõesti vaja kiirust maha võtta," ütles Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa, kelle sõnul aitaks trahvimisõigust andvate kiiruskaamerate laiem kasutuselevõtt liiklejate elusid säästa.

Pilt: Albert Truuväärt

RÜÜTELMAA TÖÖTA TRAHVIKAAMERATEST: Ametnikud mõtlevad, aga inimesed hukkuvad

Priit Liiviste

"Ega trahvikaameraid kiusamise pärast ei panda, neid paigaldatakse ikka sinna, kus on päriselt oht ja autodel tõesti vaja kiirust maha võtta," ütles Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa, kelle sõnul aitaks trahvimisõigust andvate kiiruskaamerate laiem kasutuselevõtt liiklejate elusid säästa.

Mullu detsembris Reidi teel juhtunud liiklusõnnetuses kaotas elu 42-aastane autojuht, kes ületas lubatud sõidukiirust pea kahekordselt ning lisaks tegeles roolis kõrvaliste asjadega. Mees jäi ka liikluskaamerate vaatevälja, mis tema tegevuse pildile salvestasid. "Kui kaamerad oleks töötanud ettenähtud režiimis ja inimesed oleksid teadnud, et sealt kaamera alt läbi sõites saab rikkumise eest trahvi, poleks seda õnnetust võib-olla juhtunud ja inimene oleks elus," ütles Rüütelmaa.

Tallinnas on praegu üleval viis nn trahvikaamerat – kaks Kristiine ristmikul ning kolm Reidi teel. Omavalitsustel puudub aga  seaduslik õigus ise kaameraid opereerida ja nende määratud trahvirahast osa saada. Riigi transpordiamet ei ole kaamerate opereerimisest huvitatud ning lõpetab detsembris ka Kristiine ristmiku kaamerate haldamise. "Seadusemuudatus oleks igati mõistlik, aga see asi ei tundu kohe kuidagi edasi liikuvat," mainis Rüütelmaa. "Hiljuti oli koos vabariiklik liikluskomisjon, kus ma selle küsimuse tõstatasin, ja justiitsministeeriumi esindaja ütles selle peale: "Me mõtleme." Nemad mõtlevad, aga inimesed hukkuvad."

Rikkujaid poole vähem

"Praegu Kristiine ristmiku juures asuvad automaatse järelevalve seadmed on antud tasuta endisele maanteeametile, nüüd riigi transpordiametile opereerimiseks koostöös politseiga," selgitas Rüütelmaa. "Juhul, kui keegi seal sõidukiirust ületab või punase tulega ristmikust üle sõidab, need kaamerad selle ka fikseerivad ning saadavad välja trahviteate. Enne nende kaamerate tööle rakendamist oli Kristiine ristmik liiklusõnnetuste statistika ja ohuhinnangute järgi Eestis kõige ohtlikum, ent pärast kaamerate tööle rakendamist 2019. aastal hakkas olukord tuntavalt paranema ning praegu on statistika kohaselt tegu täiesti keskmise tasemega ristmikuga."

Politseistatistika näitab, et 2018. aastal edastati Kristiine kaamerate tabatud rikkujatele kokku 7033 trahviteadet, 2020  oli rikkujaid aga pea poole vähem ja välja saadeti 3870 trahviteadet.  Lõviosa rikkumistest on igal aastal olnud seotud kiiruse ületamisega.  Ka Reidi teele paigaldatud kaamerad rahustasid autojuhte ning esimese nelja kuuga vähenes sealsete rikkumiste arv Rüütelmaa sõnul suisa kolm korda, kuigi sealsetel kaameratel veel trahviõigust ei ole.

"Kristiine kaamerate opereerimise leping lõpeb selle aasta detsembris ja riigi transpordiamet on juba öelnud, et nad ei soovi lepingut pikendada," ütles abilinnapea Andrei Novikov.

Vaheoja sõnul täidab transpordiamet omaniku rolli vaid riigiteedel ning ametil puudub õigus paigaldada või omada rajatisi, mis asuvad kohalikel teedel.

Riigi transpordiameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul on seadusemuudatused tulekul. "Meile teadaolevalt on ettevalmistamisel õigusaktide muudatused, mis võimaldavad kaasata kohalikku omavalitsust liiklusjärelevalvesse kiiruskaamerate abil," lausus ta. "Loodame, et muudatused võimaldavad Tallinnal kiiruskaameraid kasutada vastavalt soovile."

Siseministeerium saatis mullu sügisel välja väärteomenetluse ja liiklusseaduse muutmise eelnõu. Selle järgi peaks pool riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist laekuma kiiruskaamera paigaldanud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riigikogu ega valitsuse menetlusse ei ole seaduse ja määruse eelnõud jõudnud, kuid just Kristiine ja Russalka ristmiku puhul oleksid muudatused üliolulised.

Kaamerad aitaksid liiklejate elu säästa

Rüütelmaa sõnul on hea näide Tallinna-Tartu maantee, kus pärast liikluskaamerate paigaldamist jäi liigset kihutamist ja otseselt kiiruseületamisest tulenevaid liiklusõnnetusi tuntavalt vähemaks. "Me väga ootame, et riik õigusaktid vastu võtab ja need õigeks ajaks jõustuvad," lausus Rüütelmaa. "Juhul kui seda ei tehta, jäävad kõik Tallinna kiiruskaamerad testrežiimi ja koguvad üksnes statistilist informatsiooni rikkumiste kohta. Maailmast on teada juhtumeid, et kui mingil põhjusel kiiruskaameratega enam trahvimist ei toimu, siis muutub mõne aja pärast liiklus neis piirkondades taas ohtlikuks."

Rüütelmaa nentis, et trahvikaameraid ei panda üles kiusamise pärast. "Neid paigaldatakse ikkagi sinna, kus on reaalne oht ja kus on tõesti vaja, et autod kindlasti kiiruse maha võtavad," märkis ta. "On räägitud ka sellest, et linn hakkaks siis kaameraid panema iga nurga taha, kust saaks raha teenida. Ei, raha teenimine pole eesmärk. Eesmärk on liiklusohutus ja eelnõu kohaselt peaksime saama kaamerate asukohti määrata koos politseiga – ühiselt selgitaksime välja kohad, kus seda kaamerat oleks tõesti vaja."

Siseseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link ütles, et nimetatud seaduste muutmise eelnõu esitati esimesele kooskõlastusringile 2020. aasta novembris ja praegu on eelnõu kooskõlastusringil justiitsministeeriumis. Pärast seda, kui siseministeerium on justiitsministeeriumi ettepanekud omakorda läbi töötanud, saab eelnõu saata vabariigi valitsusele, kes otsustab eelnõu riigikokku saatmise. "Praegu näib reaalne, et uue seaduse järgi paigaldatud kohalike omavalitsuste kaamerad võivad kiirust mõõtma hakata alates 2022. aastast," sõnas Link.

Teede ääres viis emotsioonikaamerat

• Tallinn paigaldas eri linnaosadesse viis emotsioonikaamerat, mis mõõdavad sõidukite kiirust ja annavad vastava emotsiooniga juhile märku, kas ta peab kinni kehtivast kiirusepiirangust.

• Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on elu näidanud, et sellised kaamerad distsiplineerivad tõhusalt sõidukijuhte ja muudavad liiklust tõhusalt ohutumaks. "Samal ajal ootab linn endiselt riigi otsust kiiruskaamerate õigusaktide muudatustest, mis annaksid võimaluse paigaldada omavalitsusel ka sanktsiooni võimaldavaid kiiruskaameraid," ütles Novikov. "Praeguste kaamerate asukohad valisime välja koos politseiga. Kui kaamerad end õigustavad, paigaldame neid veelgi."

• Uued kaamerad asuvad Pelgulinnas Ristiku ja Taime tänava ristmikul (Ristiku 75), Astangu 55, Rocca al Mare kooli juures, Järvevana raudteeülesõidu juures ja Linnamäe tee 45 juures. Kaamerad paigaldas AS Elektritsentrum.

Laadimine...Laadimine...