Tallinn muudab Päästeameti koostööprojekti raames abivajavate linlaste kodud tuleohutumaks

Tallinna linn on taas osalemas Päästeameti koostööprojektis "Kodud tuleohutuks", mis on suunatud toimetulekuraskustes olevatele linlastele. Kolme viimase aasta vältel on sama projekti raames Tallinnas tuleohutumaks muudetud 131 kodu.

Pilt: Albert Truuväärt

Tallinn muudab Päästeameti koostööprojekti raames abivajavate linlaste kodud tuleohutumaks

Tallinna linn on taas osalemas Päästeameti koostööprojektis "Kodud tuleohutuks", mis on suunatud toimetulekuraskustes olevatele linlastele. Kolme viimase aasta vältel on sama projekti raames Tallinnas tuleohutumaks muudetud 131 kodu.

Taotlusvoor kohalikele omavalitsustele on avatud kuni 28. veebruarini. "Kodud tuleohutuks" projektis osalevate kodude nimekiri kujuneb Päästeameti läbiviidud kodukülastuste andmete põhjal ja need analüüsitakse läbi koostöös linnaga.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda kureeriv abilinnapea Betina Beškina märkis, et alates 2018. aastast on Tallinna linn ja Päästeamet teinud koostööd projekti „Kodud tuleohutuks“ raames, kus projekti ühe poole kuludest katab Päästeamet ja teise poole Tallinna linn. "Üheskoos oleme sel perioodil aidanud toimetulekuraskustes linlasi – üksikuid eakaid, lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi," sõnas Beškina. "Kuna paljud kodud ei vasta tuleohutusnõuetele, siis me jätkame koostööd, sest tegemist on tänuväärse projektiga, mis päästab elusid."

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul süttib kahjuks Eestis aasta jooksul elumaju peaaegu sama palju kui Põhjamaades, kuid tules hukkub kolm korda rohkem inimesi. "Seega ei ole väga paljud kodud nende elanikele ohutud. Päästeameti üks suuremaid muresid on eeskätt oma kodudes üksi elavad eakad või sotsiaalselt mittetoimetulevad inimesed, sest 2020. aasta tulesurmade statistika kohaselt on kõige sagedasem tules hukkunu üksi elav vanemaealine," sõnas Tammearu.

Projekti sihtrühmaks on toimetulekuraskustes leibkonnad, lastega pered – eeskätt lasterikkad pered, puuetega inimesed, eakad (eeskätt üksi elavad eakad). Erandiks on nö juhtumipõhine lähenemine – näiteks, kui on juhtunud peres hiljuti sündmus, mis on mõjutanud leibkonna majanduslikku seisu, hiljuti toimunud tulekahju vms.

Linlane, kelle kodus hakatakse projekti raames töid teostama, peab olema kinnisturaamatu andmetel kodu omanik ja rahvastikuregistri andmetel elama sellel pinnal. Või on alaliselt pinnal elav isik, kuid kelle kinnistu omanik on tema lähisugulane või hõimlane, kes võimaldab alalisel elanikul sellel pinnal elada vähemalt 3 aastat ning on võimelised seda kirjalikult tõendama.

Projekti raames toetatakse olemasoleva küttekolde ja -seadme parandamist; vana küttekolde ja – seadme lammutamist ning uue ehitamist ja/või paigaldamist; korstnapühkimise teenust; vingugaasianduri ja suitsuanduri paigaldamist; esmased tulekustutusvahendite (nt tuletekk ja tulekustuti) paigaldamist; eksperthinnangu tellimist; elektrisüsteemi parandamist; elektriauditi tellimist; gaasiseadmete parandamist ja vahetamist; erilahendused (nt mittesüttiv voodipesu, temperatuuriandur, puuetega inimeste häiresüsteemid jmt).

Koostöö esimeses etapis aastatel 2018-2019. aastal aidati Tallinnas 107 kodu (summas 250 607 eurot), sellest riigi eelarveline toetus oli 127 631 ja Tallinna eelarvest 122 976 eurot. Teises etapis, 2020. aastal õnnestus projektiga  abistada Tallinnas 24 koduomanikku. Linnaeelarvest eraldati selleks 33 473 eurot, Päästeamet eraldas 36376 eurot.

Laadimine...Laadimine...