"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Toomla: Trumpi lahkumine mõjutas kindlasti poliitikat ka Eestis (1)
20. jaanuar 2021
Scanpix

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloog Rein Toomla sõnul on Donald Trumpi lahkumine USA presidendi ametist kindlasti mõjutanud ka kohalikku poliitikat. "Minul on küll selline tunne, et mõlemad Helmed on olnud pärast novembri valimisi korralikus frustratsioonis oma avalikes esinemistes," lausus ta.

Toomla sõnul on tal keeruline kommenteerida, kuidas käitusid EKRE juhtfiguurid Mart ja Martin Helmed näiteks valitsuse istungitel või poliitikute omavahelises suhtluses, kuid avalikes esinemistes oli rabedust tunda. “Niipea kui nad olid saanud kuhugi raadiosse, tuli see frustratsioon välja ja see omakorda tõi kaasa pinged valitsuses sees. See viis ka Mart Helme lahkumiseni valitsusest,” nentis Toomla.

EKRE lahkumine välispoliitiliselt kasulik

Tema hinnangul on Eesti riigile välispoliitiliselt sõna otseses mõttes kasulik EKRE lahkumine valitsusest. “Riikide siin asuvate välissaatkondade üks funktsioone on ju jälgida seda, milline on Eestis suhtumine ühte või teise riiki ja sellest siis kodumaale teada andmine,” selgitas ta.

Formaalselt ei ole valitsus Toomla sõnul veel vahetunud ja on ametis ka kolmapäeval, mil Joe Biden annab Ameerikas ametivande ja saab ametlikult USA presidendiks. “Ma arvan, et seda võimu üleandmist oleksid Helmed tervitanud jälle mõne süvariigi-teemalise tiraadiga,” ütles Toomla, kelle prognoosi kohaselt Helmed kindlasti jätkavad oma sõnavõtte ka tulevikus. “Kuid opositsioonipoliitiku sõnal on hoopis teine kaal kui valitsusliikme sõnal.”

Trumpiga seoses on politoloogi sõnul vahel kasutusel võetud ka termin trumpism. “Mina ei tahaks sellist sõna kasutada, sest see oleks talle väga suur au teda mingi ideoloogia alusepanijaks nimetada,” leidis Toomla, kelle sõnul iseloomustas Trumpi poliitikat lihtsalt suur emotsionaalsus, kus korraga mõeldi ette ainult üksainuke samm.

“Otsuste tegemisel lähtuti mõnest tugevast emotsioonist ja jäeti arvestamata, mida selle tegemine kaasa toob. Selline käitumine jääb poliitikasse kindlasti ka pärast Trumpi lahkumist, tahaks lihtsalt loota, et mitte nii radikaalsel kujul,” rääkis Toomla ja lisas, et sarnast käitumismustrit võis Eestis näha ka EKRE puhul. 

Toomla sõnul on Trumpi puhul keeruline oletada, mida ta järgmise nelja aasta jooksul oleks ette võtnud, kui ta tagasi oleks valitud. “Praegu ta väga palju ei jõudnudki teha,” leidis politoloog. “Peamiselt oli tal tegemist oma lähikondlastega – mina ei jõua kokku lugeda, kui palju inimesi ta oma administratsioonis välja vahetas. See võib-olla näitab ka seda, et ega ta liiga palju ette ei mõelnud.”

Trumpi valitsusaega jäädakse Toomla hinnangul ajaloos meenutama eelkõige kui Ameerika pöördumist isolatsionalismi. “Trump ei soovinud niivõrd tegeleda muu maailmaga – vaadaku ise kuidas hakkama saavad, ameeriklaste roll ei olnud tema arvates muud maailma kantseldada,” selgitas Toomla. 

Seda isolatsionalismi tuletatakse tema arvates meelde, kui keegi kirjutab kunagi ülevaadet Trumpi valitsusajast. “Kas nüüd just 100 aasta pärast aga 50 aasta vaates küll. Meenutatakse, et see oli periood, mil Ameerika president mõtles täiesti tõsiselt NATO laiali saatmise peale ja USA rolli vähendamise peale maailma poliitikas.”

Valge: Trumpi lahkumine julgustas poliitilisi vastaseid

Ajaloolane ja Riigikogu liige Jaak Valge (EKRE) leidis, et konkreetselt USA presidendi Donald Trumpi võimult lahkumine Eesti senise koalitsiooni lagunemist ja EKRE lahkumist valitsusliidust ei mõjutanud. “Küll aga julgustas meie poliitilisi vastaseid,” ütles Valge, kelle hinnangul hakkab see edaspidi siinset poliitikat mõjutama kaudselt.

“Vasakliberaalide retoorikas hakkab esinema väide, et peame oma suure liitlasega ühes rütmis poliitikat tegema,” prognoosis Valge.

Trumpi kõige olulisema poliitilise pärandina nimetas Valge poliitkorrektsuse piiride nihutamist ja uute, seni maha vaikitud, aga ühiskonnale oluliste teemade toomist poliitikasse.

USA 46. president Joe Biden vannutatakse ametisse kolmapäeva, 20. jaanuari keskpäeval (kell 19 Eesti aja järgi). Ametist lahkuv president Donald Trump on teatanud, et tseremoonial ei osale ning lahkub Washingtonist Floridasse USA aja järgi kolmapäeva hommikul, mõni tund enne Joe Bideni inauguratsiooni. 

USA meedia teatel on Bideni ametisseastumise tseremoonia pärast Washingtoni kesklinn muudetud “turvatsooniks”, kus korda valvavad tuhanded julgeolekutöötajad.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Teeb Trumpi ka Donald Trumpita
20. jaan. 2021 09:17
Donald Trump on äärmiselt reljeefse kõnepruugiga ja ilmselt ka mõneti erineva haridusega kui Washingtonis aastaid askeldanud tegelased kuid asjast. Kui USA ei suuda tootmist tagasi tuua kodukamarale siis Puna-Hiina imeb USA lihtlabaselt verest rahast tühjaks ja kõik. See ongi too globalismus schwarts-soroslus. Tava usakale 2000 taala per kärss ja kõik kogu ülemvõim Puna-Hiinale ja kõik muudkui töllerda. Globalismus tuleb likvideerida piirid tollid vahele või siis küsimuse lahendab lõpuks Hiina Rahvavabastusarmee juba Lõpplahendusena. Küsimus ei ole Donald Trumpis küsimus on globalismuses ja Puna-Hiina ülemvõimus.