"Hemofiilia ja teiste veritsushäirete olemasolu ja mõju inimese tervisele ei ole piisavalt hästi teadvustatud, aga edu võti on just varajases avastamises ning õiges ravis. Need on küll harvikhaigused, aga arstidena näeme piisavalt sageli olukorda, kus inimesed jõuavad abini liiga hilja ja sageli hoopis muul põhjusel. Samas saab haigusi arstide järelvalve all hemofiiliakeskustes kenasti kontrolli all hoida," ütles Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Ross.
Eesti Hematoloogide Selts koostöös Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaiglaga korraldab 12-22. aprillini veritsushaigustele tähelepanu pöörava kampaania.
Veritsustõvel pole küll seost trombide tekkimisega, kuid mida peaksid mainitud haiguse käes kannatavad inimesed teadma koroona vastasest vaktsineerimisest?
“COVID-19 on sellise kuluga haigus, mis oluliselt häirib inimkehas hüübimissüsteemi. Neil inimestel, kellel juba eelnevalt on hüübimissüsteemis probleeme, võib see haigus kulgeda väga raskelt. Aga vaktsineerida nad tohivad. Vaktsineerida tohivad ka need inimesed, kellel on raske kuluga veritsushäire. Need inimesed on meil juba teada, nad on juba vastava ravimiga asendusel ning peaksid tegema asendusravimi doosi enne vaktsiini saamist,” rääkis dr Ross
“Need inimesed, kellel on mõni veritsushäire väga sageli kiirabisse ei jõua,” lausus lausus Põhja-Eesti Regionaalhaigla koolitusõde Ivar Käsper. “Üldiselt aitavad neid perearstid ja erialaarstid, aga meil on küll kiirabis olnud nendega kokkupuuteid. Eriti ohtlik on olukord, kui mõni selline inimene satub suurõnnetusse ja ei saa meile oma probleemist rääkida, siis see võib küll ohtlik olla. Aga muidu, juba väljakutse käigus, selgitatakse välja, mis on kaasuvad haigused ja antakse meile ka koheselt väljakutse käigus teada.”
Kampaaniasse kaasati ka Kunstiakadeemia tudengid, kes innovatiivse lähenemise abil esitlevad Eesti linnuste ja losside juures veritsushaiguse mõju inimesele läbi muinasjutumaailma.
