VIDEO! Vanaka suusamägi peab jääma nõmmekatele vabalt ligipääsetavaks

"Linnaosa valitsus ei saa piirata ega keelata kellelgi Vanakalt alla laskuda," ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis saates "Siin Tallinn". "Tehke seda ohutult, kandke kiivrit ja veenduge laskumisel, et nõlv on all vaba, sest seal kõnnivad iga päev meie elanikud, kes on harjumuspäraselt selle ala võtnud käiguteeks oma neljajalgsete sõpradega."

VIDEO! Vanaka suusamägi peab jääma nõmmekatele vabalt ligipääsetavaks

Õnne Puhk

"Linnaosa valitsus ei saa piirata ega keelata kellelgi Vanakalt alla laskuda," ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis saates "Siin Tallinn". "Tehke seda ohutult, kandke kiivrit ja veenduge laskumisel, et nõlv on all vaba, sest seal kõnnivad iga päev meie elanikud, kes on harjumuspäraselt selle ala võtnud käiguteeks oma neljajalgsete sõpradega."

Šillis tõi välja selle, et õnnetused juhtuvad seal peamiselt kokkupõrkel ja tehislikult hüpekate tekitamisel, kus põrutatakse ära selgroog.

"Praegu siinsamas Vanaka nõlva all on küsimuseks see, kas teha siia suusamägi, kelgumägi või mitte ning jätta nii, nagu on. Arvamused on väga erinevad – see on debati koht, kuidas edasi minna," ütles Nõmme linnaosa vanema asetäitja Karmo Kuri.

 "Enne, kui me laskume diskussiooni, kas Vanaka keskus tuleks rajada Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale või mitte, peab olema selleks riiklik luba, sest see ala kuulub riigi keskkonnaametile," selgitas Šillis, et ka valgustuse rajamine muudab maastikukaitseala ja keskkonda.

"Kelgutatud on ju ikka ja kui on lund, siis kelgutama minnakse ja see on tervitatav."

Vanakas tuleb muuta turvaliseks

Paljude inimeste jaoks on uudis, et Tallinna üks populaarsemaid suusamägesid, legendaarne Vanakas, millel on talverõõme nautinud mitu põlvkonda väikesi ja suuri pealinlasi, on kaitseala.

Nõmme linnaosa vanema asetäitja Karmo Kuri ütles, et Vanakas on riikliku kaitse alla võetud juba alates 2004. aastast, et säilitada selle maastiku ilme, aga siin on ka kaitsealuseid liike, näiteks kanakull ja taimedest nõmmnelk.

"Ala on aktiivselt kasutuses ja eesmärk ongi jätta see vabakasutusse – kui kaitseala moodustama hakati, siis oli suur hirm, et kinnisvaraarendus või tee-ehitused võivad siia peale pressida ja vabakasutus võinuks ära kaduda," selgitas ta.

"Praegu siinsamas Vanaka nõlva all on küsimuseks see, kas teha siia suusamägi, kelgumägi või mitte ning jätta nii, nagu on. Arvamused on väga erinevad – see on debati koht, kuidas edasi minna," rääkis ta.

Probleem on selles, et kui Vanakale tuleks suusakeskus, siis ei saaks seda jätta rahva jaoks tasuta kasutusse.

Nõmme asumiseltside juht Kadi Alatalu ütles, et Vanakas on koht, kust on eluaeg mäest alla lastud: "Võiks tõesti teha nii, et ta jääb mäeks, aga viia siit ära need ohtu tekitavad kivid, mis seal on ja vana hüppetorni jäänused, mis on liiva sees veel alles," märkis ta.

"Rääkisin Andres Levaldiga, kes on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkealade planeeringu autor, ja tema ütles, et mingit keskust ei tohi küll vanakale teha, sinna tuleb jätta mägi, kus lapsed ja suusatajad saavad sõita," rääkis Alatalu.

Poliitik ja nõmmekas Rainer Vakra sõnas, et kaitseala puudutavad eesmärgid on paika pandud aastal 2004 ja täna on aeg need eesmärgid üle vaadata. "Kui me oleme ise need eeskirjad teinud, siis me saame ka ise neid eeskirju muuta," sõnas ta. "Mina arvan, et see nõlv tuleks muuta turvaliseks ja valgustada, et kõigil oleks ohutu kelgutada."

 "See nõlv peaks jääma igal juhul tasuta kõigile kasutamiseks, aga tuleb likvideerida suured kivid ja võsa, vähendamaks ohtu, et seal keegi saaks vigastada. Ühel hetkel, kui me arutasime, et võiks projekti teha, siis Harku vald ütles, et nemad ei saa ja neil pole raha, täna maksab Tallinna linna maksumaksja kinni Harku valla valgustuse eelarve – igal aastal," ütles Vakra, et täna ei kujuta keegi ettegi, et seal ei saaks kella 23-ni suusatada.

Kas Nõmme võiks olla iseseisev linn?

Nõmme linnaks muutmise diskussioone on peetud Eesti iseseisvuse taastamisest peale: "See on otsustamise koht: kui me vaatame näiteid mujalt maailmast, siis on küll ja küll linnu, mis näiliselt on üks linn, aga mille sees on mitu omavalitsust," ütles Paet, et seda mõtet ei peaks maha matma, sest kindlasti kiirendaks see asjaajamist.

Šillis märkis, et see ei oleks Nõmme-teemaline saade, kui seda küsimust ei küsitaks. "Nõmme on Tallinna kõige rohelisem piirkond juba viimased 80 aastat, ajalooline mälu on hästi oluline säilitada järeltulevatele põlvkondadele, aga kui rääkida eraldumisest, siis me peame mõtlema sellele, mida see majanduslikult tähendab," ütles ta.

"Nõmmel on veidi üle 38 000 elaniku, kellest pooled on lapsed ja eakad elanikud. Meil ei ole eriti tööstust, mis teeniks meile rahalisi vahendeid. Täna ma arvan, et Nõmme Tallinna rohelisema piirkonnana võidab rohkem, kui ta võidaks üksinda. Me peame arvestama sellega, et siis vajaks Nõmme linn uut linnavalitsust, volikogu jm administratiivset poolt, mida on vaja üleval pidada lisaks haridusasutustele," tõi ta välja. "Tekib küsimus, kas me saame siis lubada endale investeeringuid sellises mahus nagu täna."

 "Nõmme võidaks eelarve osas, kui ta eralduks Tallinnast. Küsimus on selles, kuidas me suudame läbi rääkida – kui bussivõrk on Tallinnas, kas me hakkame siis dotatsiooni maksma Tallinnale, või Tallinna Veele, kui hästi Nõmme linnapea suudab Tallinnaga läbi rääkida, mis paketid kokku panna," ütles Vakra.

Peredel ja eakatel on Nõmmel hästi!

Nõmme asumiseltside juht Kadi Alatalu ütles, et tema on Nõmme eluga täiesti rahul. "Ma ei tea ka ühtegi oma tuttavatest, kellel oleks probleemi seoses sellega et ta on vana inimene Nõmmel. Võib-olla jah on mõni lumehang tee peale ette jäänud ja tal on sellega raskusi, aga see on kogu elu skaala peal tühine asi, kui natuke lund on," märkis ta.

Lauljanna Tanja Mihhailova Saar sõnas, et ka noortel peredel on Nõmmel hea elada: "Siin on palju rohelust. Ja kui lumi tuleb maha, on kõik maagiline! Eriti lapsega jalutada on siin lihtsalt imeline, väikesed tänavad ja hästi palju puid ja oravad hüppavad ringi – just selline Eesti moodi väike paradiisike."

Vakra tõi välja, et Nõmme elanikud 99% tervitavad üksteist ja on rõõmsad üksteist nähes: "Nagu üks mu tuttav vanahärra ütleb: nõmmeka Raekoja platsis jalutades tunneb alati ära – temal on sirge selg ja nägu naerul, sest ta on kas just visanud äsja lund kõvasti või riisunud lehti."

Lauljatar Tanja Mihhailova ütles, et mõne suure tee ääres puuduvad kõnniteed. "Näiteks Pärnu mnt ääres – kui ma veel käisin käruga jalutamas, siis talvel oli küllaltki võimatu seda lõiku läbida, sest pole kõnniteed, või kui hakkab vihma sadama, siis see on kõik mudane," märkis ta, et armastab väga Nõmme rohelust ja keskkonda ja see on praktiliselt ainus puudus, mis tal Nõmmes rääkides pähe tuleb.

Šillis möönis, et ka tallinlaste rahulolu-uuringust tuli välja, et Nõmmel ollakse rahulolematud kõnniteede puudumise osas. "Aga Nõmmel on 184 km teid ja tänavaid ning väga palju kõrvalisi tänavaid, kui me mõtleme tänavakanali laiuse peale, siis need on nii kitsad, et sinna ei mahu kõnniteed rajada," tõi ta välja, et Nõmmel on lähtuvalt sellest palju maantee-tüüpi tänavaid.

"Seal on mõlemal pool riba, kus inimesed on harjunud kõndima. Ka lumekoristuse puhul kitsastel tänavatel elanikud tõstavad lume oma aia äärde, et sõidutee ja kõndijad mahuks kitsal tänaval koos liiklusega ära," märkis ta, et kui rajataks kõnniteed, siis poleks kohta autodel.

Liiklus maa alla?

Tallinna autostumine on teema, mis puudutab ka Nõmmet. Kuna Nõmme keskuse juures olev ristmik on üks kohti, kus liiklus on väga tihe, on kõne alla tulnud ka plaan viia seal liiklus maa alla.

"Liiklus maa alla on väga vana mõte, aga kui hakata kalkuleerima, kui palju see maksma läheb, siis on see alati paberile või valimislubadustesse jäänud," ütles Vakra.

Kui Urmas Paet ütles bussiliiklusest rääkides, et kui linna pool raudteed on ühistranspordiga hästi, siis Vana-Pääskülla või Kivimäele jõudmiseks tuleb ümber istuda – seega, ühistransport on Nõmmel jätkuvalt teema.

Vakra ütles, et valdav osa nõmmekaid on rõõmsad võimaluse üle sõita linna ja koju tagasi rongiga – suurel osal tallinlastest see võimalus puudub. "Rong on reaalselt Tallinnas transpordivahenditest kiirem kui auto ja ka rahva hulgas väga populaarne liikumisviis," sõnas ta.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Pukk lisas, et selle peale tasub kindlasti mõelda, et ka Nõmmel oleks autosid vähem oleks ja inimestel oleks mõnusam käia ja rattaga sõita.

Vabariigi aastapäeval heisatakse Nõmmel Glehni kuju juues lipp ja see on üks vahva võimalus Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistada.

 

 

 

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...