Potisepp: tööpuudus toob kaasa ostujõu languse ja ülehinnatud kaupade poelettidelt kadumise

"Suurenev tööpuudus toob aga paratamatult kaasa ostujõu languse. Hinnatundlikud tarbijad teevad vaid  hädavajalikke kulutusi ega luba endale kalleid nišitooteid," ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Pilt: Ilja Matusihis

Potisepp: tööpuudus toob kaasa ostujõu languse ja ülehinnatud kaupade poelettidelt kadumise

Vesta Reest

"Suurenev tööpuudus toob aga paratamatult kaasa ostujõu languse. Hinnatundlikud tarbijad teevad vaid  hädavajalikke kulutusi ega luba endale kalleid nišitooteid," ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

"Kui keegi oleks 2019. aasta lõpus ennustanud, et novembris 2020 on üks nõutavamaid tooteid meie kaubanduses näo kaitsemask, oleks ta parimal juhul välja naerdud," lisas Prisma kommunikatsioonijuht Ivo Rull.

Maxima Eesti turunduse ja avalike suhete juht Janne Laik ütles, et viimaste kuude üldisi ostuharjumusi vaadates on varasemaga võrreldes kasvanud puu- ja juurvilja müük. „Inimesed on ilmselgelt hakanud oma lauale enam värskust ja vitamiine tooma. Kahtlemata mängib oma rolli ka asjaolu, et enam ollakse kodus ja ka kokatakse kodus rohkem,“ selgitas Laik. 

Rimi avalike suhete juht Katrin Bats rääkis, et järgmise aasta toiduostutrendid olenevad suuresti COVID-ist ning sellest, kui kaua see jätkub. "Kui see jätkub pikalt, siis keskendutakse ilmselt kauasäilivatele ja tervislikele valikutele," ennustas Bats. 

"Koroonapiirangute tõttu tuleb inimestel üha rohkem töötada kodukontoris ja korraldada rohkem seltskondlikke koosviibimisi koduses atmosfääris. Seetõttu on oodata kodust elu lihtsamaks, mugavamaks, ilusamaks ja huvitavamaks tegevate toodete nõudluse kasvu. Ehk kindlasti kasvab nõudlus IT- ja elektroonikakaupade, köögitarvete ning loomulikult ka erinevate puhastus-ja kaitsevahendite järel," arvas Ivo Rull.

Värske kraam näitab kasvutrendi

Samas on Laigu sõnul kasvanud ka värske kohaliku liha ja kala müük. "Liha puhul on just kodumaine toodang eelistatum. Kala tarbimine — eriti värske kala — näitab samuti kasvutrende," ütles Laik.

Rivo Veski Selverist kinnitas Pealinnale, et inimesed on hakanud rohkem kodus toitu valmistama. "Kuna väljas söömine on praegu languses, tellitakse rohkem toitu koju, aga kasutatakse ka aina enam e-toidupoode. Kodus valmistatakse seda, mida varem söödi restoranides," ütles Veski. 

"Võib täheldada, et inimesed eelistavad ostlemisel pigem suuremaid kaupluste formaate ehk poode, kus on laiem valik, ostud saab teha kiirelt ja toidulauale kohe kõik vajalik korraga osta. Näeme selgelt, et kui ostusagedus on eelmise aastaga pea samal tasemel, siis keskmine ostukorv on oluliselt kasvanud," selgitas Laik.

Tema sõnul ei ole samuti kusagile kadunud hinnafaktor, pigem vastupidi — tulenevalt üldisest ebakindlusest majanduse tuleviku osas, vaatavad ostjad palju tähelepanelikumalt kaupade hindu.

Ivo Rull ütles samuti, et kuna koroonaviiruse mõjul on majanduses juba praegu mitmeid negatiivseid arenguid (tööpuuduse kasv, osade sektorite sügav kriis jm), siis võib ennustada 2021. aastal tarbijate hinnatundlikkuse kasvu.

Mugavustoidud on endiselt popid

Bats ütles, et kui viirusega olukord kontrolli alla saab, siis eeldab Rimi kollektiiv taas mugavustoitude populaarsuse kasvu. Mugavustoitude all mõeldakse valmistoitu, kergelt kaasahaaratavaid toite, smuutisid jms.

"Näeme, et üha kasvav on ka eridieetide ja veganitele mõeldud sortiment. Nende toodete populaarsus kindlasti kasvab tulevikus veelgi," ennustas Bats.

Rimi kollektiiv tahaks tema sõnul loota, et raske aeg paneb inimesi rohkem soetama ka kodumaiseid toite. "Üha rohkem kasvab teadlike tarbijate hulk ning eelistatakse mahetoitu, ostetakse õnnelike kanade mune ja kui need toidud oleks veel naturaalses pakendis või sootuks ilma, siis oleks kliendid õnnelikud," selgitas Bats.

Rivo Veski Selverist rääkis, et toidupoest soovitakse saada ühe enam erilisi kaupu, aga samal ajal tõuseb huvi ka taskukohasemate valikute järele. "Uus aasta tähendab kindlasti e-toidukaubanduse võidukäiku. Selver on teinud siin suuri arenguid ja kasvanud suurima teeninduspiirkonnaga e-toidupoeks. Lõppeval aastal viime Selveri kulleritega toitu koju kogu Harjumaal, Raplamaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal, Saare-, Muhu- ja Hiiumaal, poolel Läänemaal, Pärnus ja Pärnu lähiümbruses. Sellega jõuab teenus pea miljoni Eesti elanikuni. Tuleval aastal soovime katta kogu Eesti," arvas Veski.

Rull kinnitas, et sõltumata tootekategooriast muutub inimeste jaoks üha olulisemaks heade ja kvaliteetsete toodete saadavus senisest soodsamate hindadega.

Rulli sõnul kasvatavad võimalikud täiendavad piirangud restoranide, pubide ja baaride tegevusele nõudlust erinevate toiduainete, sealhulgas valmistoidu või poolfabrikaatide järele. Ta tõi näiteks möödunud kuul Kristiine Prismas avatud Itsudemo sushibaari, kust saab osta kaasa kohapeal valmistatud sushisid ning mis on leidnud tarbijate seas juba väga hea vastuvõtu.

Rull avaldas, et ilmselt toob kodusem elustiil kaasa muutusi ka moetrendides. "Näiteks Soomes muutusid kevadise koroonakriisi ajal ülipopulaarseteks Anti Tapani brändi efektse disainiga, aga samas hästi mugavad ja väga hea hinnaga vabaajarõivad. Sama suundumust võib juba täheldada ka Eestis," ütles Rull. 

Edukad on kiired kohanejad

Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et aasta 2020 oli äärmiselt heitlik ja näitas, et edukad on need, kes suudavad kiiresti kohaneda. Teatud toidutrende saab kindlasti välja tuua, kuid selge on see, et arvestada tuleb ka ootamatustega — viirus levib jätkuvalt ja võib kaasa tuua erinevaid piiranguid. 

"Piirangud aga mõjutavad tugevalt toidutööstuste müügivõimalusi nii siseriiklikult kui ka ekspordi osas," lausus ta. "Üldistest toitumistrendidest rääkides tooksin esmalt välja tervislikkuse. On näha, et tervislikkus on inimeste jaoks hetkel aktuaalne teema ning see väljendub ka toiduvalikutes. Turule tuleb üha rohkem tooteid, mis on vähendatud suhkru-, soola- ja lisaainete sisaldusega. Samas suurendatakse tervisele kasulike komponentide nagu kiudainete, heade rasvade ja vitamiinide sisaldust. Järjest populaarsemaks muutuvad ka minimaalselt töödeldud ja võimalikult väheste erinevate komponentidega kvaliteetsest toorainest toidukaubad."

Potisepp sõnas, et lisaks on üha rohkem võimalik eristada mitmesuguseid tarbijasegmente, kes soovivad osta spetsiifiliste koostisosadega tooteid, näiteks loomse tooraine vabad vegantooted ning laktoosi- või gluteenivabad tooted. Sportliku elustiili austajatele valmistatakse kõrgema valgu- ja madalama süsivesikutesisaldusega tooteid. 

"Viiruse jätkuv levik seab reisimisele ja üleüldse väljas liikumisele omad piirangud. Inimesed püsivad rohkem kodus ja valmistavad ise toitu. Samas on kindlasti jätkuv trend ka toidu tellimine koju – nii restoranidest kui e-poodidest. Kindlasti lisandub veelgi erinevaid kojuveo teenuspakkujaid ja e-poode, mis pakuvad tarbijatele rohkem erinevaid võimalusi nii valmistoidu kui tooraine ostmiseks," lausus ta.

Potisepa sõnul toob suurenev tööpuudus aga paratamatult kaasa ostujõu languse. "Hinnatundlikud tarbijad teevad vaid  hädavajalikke kulutusi ega luba endale kalleid nišitooteid. See tähendab, et ka tootjad peavad turu nõudlusega kaasas käima ja hindu kohendama – ülehinnatud (luksus- ja/või gurmee)kaubad võivad seega lettidelt kaduda, kuna neid ei olda valmis tarbima," lausus ta.

Laadimine...Laadimine...