Aastavahetuse pidulauas säilita mõõdutunne! Alternatiive ülesöömisele ja rühmatreeningutele

Jõuluaegse liigsöömise põhjustab traditsiooniline menüü: "Meie inimesed armastavad traditsioone, ja nende murdmine ei pruugi olla kerge," nentis toitumisnõustaja Elis Nikolai, soovitades alternatiiviks kartulile muid ahjujuurvilju ning rasvase sealiha asemel punast või valget kala, aga ka linnuliha.

Pilt: Ilja Matusihis

Aastavahetuse pidulauas säilita mõõdutunne! Alternatiive ülesöömisele ja rühmatreeningutele

Krista Kiin

Küllap tõdes nii mõnigi, et pikkade jõulupühade rikkalik toidulaud ja vähene liikumine tõi kaasa nii mõnegi lisakilo ja üldise raske enesetunde. Kuidas kujundada eesseisvat aastavahetust tervislikuks nii toitumise kui liikumise osas? "Tervislikuks ja tasakaalustatud toitumiseks võiksid menüüs esindatud olla kõik toidugrupid, kuid koguseid tuleks jälgida," soovitab toitumisnõustaja-koolitaja Elis Nikolai.

"Eestlaste traditsiooniline jõululaud kipub ikka raske ja rammus olema," nentis Elis Nikolai, tuues võrdluseks oma varasema Austraalias elamise kogemuse, mil jõululaud oli pigem kerge ning sellelt võis leida kala, kana, puuvilju ning värsket juurvilja. "Tõsi küll, traditsiooniliselt on Eestis jõulude ajal külmad ilmad ja lumi maas, ning talvisel ajal süüakse põhjamaades rikkalikumat toitu. Kergemad valikud jäävad pigem sooja suvesse," lisas Nikolai.

Seega on meie jõululauas aukohal ikkagi sealiha, mille seedimiseks kulub keskmiselt kaheksa tundi. "Selle juurde lisatakse hapukapsast, mis on küll iseenesest tervislik, kuid sageli tugevalt kuumtöödeldud ja searasvas praetud, nii et värske hapukapsa kasulikud omadused, kaasaarvatud C-vitamiin, kipuvad kaduma," jätkas Nikolai. "Põhiliseks lisandiks on kartul – tuntud tärkliseline juurvili. Salatitena reeglina ei eelistata värskeid variante, vaid pigem valmistatakse koorest rosoljet või kartulisalatit." Kui need kõik kokku panna, kujunebki välja klassikaline eestlase jõululaud. "Meie inimesed armastavad traditsioone, ja nende murdmine ei pruugi olla kerge," nentis toitumisnõustaja.

Kergemate valikute poole

Kõik me kipume uue aasta hakul raskustundest oigama, seega soovitab Elis Nikolai aastavahetuse pidusööminguteks kergemaid valikuid. "Värske salat meeldib külalistele alati," on ta ise kogenud. "See ei pea olema igav lahendus nagu suvine kurgi-tomati segu, vaid salatisse võib lisada pähkleid, kuivatatud puuvilju (näiteks jõhvikaid), feta juustu või kitsejuustu, mis lisab pisut rammusust. Pidulikuma ilme annavad salatile näiteks granaatõunaseemned." Alternatiiviks kartulile soovitab Elis Nikolai peolauale muid ahjujuurvilju: porgandit, kaalikat, peeti, pastinaaki. "Liha osas sobiks aastavahetuse lauale punane või valge kala, aga ka linnuliha, mis seedub kiiremini ning ei jäta sedavõrd rasket tunnet."

Paljud naisterahvad võtavad pärast aastalõpu ülesöömist plaani alustada jaanuaris uut elu: hakata paastuma, puhastuma ja dieeditama. "Keha detoksikatsioon ei ole rakkude uuendamise seisukohalt halb, kuid me ei pruugi seda tingimata teha, kuna keha suudab end ise ka puhastada kui tervislikult toituda," märkis Elis Nikolai. "Selleks ei pea manustama spetsiaalseid puhastavaid preparaate või jooma detoks-teesid. Piisab, kui toituda tervislikult ja kergelt – ja miks mitte alustada sellega pärast aastavahetuse sööminguid! Näiteks võiks süüa rohkem juurvilju-puuvilju, lisada menüüsse smuutisid, teravilju, pähkleid-seemneid ning vähendada liha ja piimatoodete tarbimist. Smuuti võib olla ühe kerge toidukorra eest – näiteks hommiku- või lõunasöök, kui lisada puuviljade ja marjade sekka lehtkapsast, spinatit, seemneid-pähkleid." See kõik aitab kehal kergemat joont võtta, puhastuda ning tagasi heasse rütmi minna, ning turgutada ja kiirendada seedimist, mis jõulutoidu koormusest on vahepeal ehk aeglasemaks muutunud.

Ekstreemsusi tasub vältida

Taime- ja toortoitluse vastastelt on kuulda, et meie kliimasse külmad toidud ei sobi, vaid talvisel ajal peaks siinsel laiuskraadil tarbima eeskätt soojendavaid sööke. "Eks see ole eeskätt meelsuse küsimus, sest teadusartikleid, kuidas toituda külmas või kuumas kliimas, väga palju ei leidu," nentis Elis Nikolai.

"On müüt, et talvisel ajal peab eeskätt rasvast liha sööma. Ka toortoitlus kuulub pigem samasse kategooriasse ekstreemsete dieetide ja toitumisviisidega." Nikolai ise on seda meelt, et me võime mõõdukalt süüa kõike, olgu selleks liha, suhkur, piimatooted või nisujahu, juhul kui ei esine allergiaid, toidutalumatust või muud kindlat põhjust, miks teatud toidugruppe menüüst eemaldada. "Tervisliku toitumise alus on, et pool taldrikust võiks alati olla täidetud juurviljadega, olgu nad siis külmad või soojad," lisas Nikolai. "Ka teraviljad võiksid olla menüüs olulisel kohal."

Elis Nikolai meelest ei ole vaja süüa nii palju suhkrut ega liha kui tänapäeval kombeks. "Eriti kehtib see töödeldud liha kohta nagu vorstikesed, singid, peekon, mida tarbitakse ilmselgelt liiga palju," tõi toitumisnõustaja välja. "Samuti tasub jälgida, milliseid piimatooteid ja palju me manustame – osades neist sisaldub palju suhkrut, mis jätavad vähem ruumi puu- ja juurviljadele. Kokkuvõttes: kõike võib süüa, kuid mõistlikes kogustes."

Treenida saab ka kodustes tingimustes

Olgugi, et lähiajal jäävad spordiklubid ja spaad suletuks, saab liikuda looduses ning treenida kodus. "Tõsi küll, üks põhilisi nüansse, mis teeb kodus treenimise keeruliseks, on asjaolu, et ümberringi leidub väga palju asju, mis võivad esmapilgul tunduda mõnusamad kui treening," märkis 24-7 Fitness spordiklubi treener Sandra Must.

"Selleks tasub esmalt segajad eemaldada. Lülita arvuti välja, pane telefon vaikse profiili peale ning saada lapsed õue mängima. Nii saad olla kindel, et treening saab lõpuni tehtud!"

Üksi end motiveerida võib osutada keeruliseks, seega ideaalis võiks otsida erinevaid viise, mis motiveeriksid trenni tegema ka siis, kui selleks tuju ei ole. "Näiteks osaleda virtuaalsetel rühmatreeningutel või treenida koos treeneriga, kes aitab rasketel päevadel motiveeritud püsida," jätkas Must. "Paljud spordiklubid pakuvad praegu virtuaalsete treeningute jaoks väga häid lahendusi, seega ei pea sobivat varianti kaugelt otsima."

Võimalusel tasub kasutusele võtta kõikvõimalikud tehnikavidinad, mis aitavad treeningust paremat ülevaadet saada ning annavad kasutajale teada, kui ta võiks end rohkem liigutada.

"Tasub meeles pidada, et monitor, millega enda tegevust jälgida, ei pea olema sugugi võimas 500-eurone nutikell. Enda treeningute jälgimiseks kasutan näiteks Samsungi Galaxy Fit2 aktiivsusmonitori, mille saab tehnikapoodidest kätte vaid mõnekümne euroga," rääkis Sandra Must.

"Aktiivsusmonitor annab kasutajale ideid treeninguteks ning tuletab ka meelde, kui inimene pole end mõnda aega liigutanud. Samuti loeb see samme, jälgib südamerütmi ja palju muud kasulikku."

Katseta erinevaid liikumisvõimalusi

"Kodus, kus treener abiks olla ei saa, tuleb eriti suurt tähelepanu suunata sellele, et harjutusi tehtaks õigesti," rõhutas Must. "Vastasel juhul võib tekkida vigastuste oht, mis paneb treeningud pikaks ajaks ootele. Seetõttu tasub erinevaid virutaaltreeninguid tehes treeneri soovitusi eriti hoolsalt kuulata, et ei tekiks endale liiga tegemise võimalust.

Kindlasti tasub füüsiline liikumine teha endale vaheldusrikkaks ja mitte jääda kinni ühte kindlasse malli. "Nii on trenn huvitavam ja see ei muutu kiirelt igavaks, mis võib juhtuda, kui treenida pidevalt vaid ühe kindla kava järgi," soovitas Must. "Siin tulevad kindlasti appi internetiavarused, et leida harjutusi, mida kodutingimustes proovida."

Lisaks tasub leida endale just see treenimise viis, mis huvi pakub. "Pole vaja suruda end jõusaali, kui tegelikult tahaks hoopis joosta. Oluline on olla lihtsalt aktiivne," soovitas Sandra Must.

Rühmatreeningute ja jõusaalidele jagub alternatiive

Vesiaeroobika treener Margit Lipstuhl tõdes, et praegusajal, mil spordiklubid, spaad ja ujulad on suletud, on see õigupoolest suurepärane šanss taasavastada värskes õhus liikumise võimalusi.

"Mõõdukas tempos välitingimustes liikumiseks leidub mitmeid variante: jalutamine, kiirkõnd, sörk, jooksmine," loetles Lipstuhl, kes ise tegeleb kolmandat aastat ka talisuplusega. "Alati on ju avatud matka- ja terviserajad. Kui lumepuudusel kelgutada või suusatada ei saa, võib mõnele uisuplatsile suunduda. Nautige, mida loodus ja välitingimused pakuvad – ja rühmas ei pruugigi rassida!"

Pikaaegse tallinlasena kiidab Margit Lipstuhl pealinna aina enam tekkinud jalutusradu ja kergliiklusteid. "Üheks toredaks kohaks on näiteks Sütiste parkmets, mis jõuab Nõmmele välja, kust edasi saab omakorda liikuda Harku metsa," soovitas treener.

"Stroomi rannas on väga tasemel välijõusaal, samuti hargneb sealt kergliiklusteede võrgustik. Ise olen jooksnud koguni Kristiinest Koplini! Väga äge terviserada asub Merimetsa kandis, mis on imeilus paik mere ääres! Seal saab valida pehme pinnasega raja, mis kulgeb piki rannaäärt või liikuda mööda kergliiklusteed. Linnas eksisteerib tohutult kohti, kuhu on loodud välivõimlad ja -jõusaalid, samuti jagub jalutamispaiku – sugugi ei pruugi tiirutada-trügida pelgalt kodulähedases asumipargis ega hingata kellelgi kuklasse ülerahvastatud Viru rabas."

Lipstuhl julgustab mitte lasta end häirida siseruumides asuvate treeninguvõimaluste ärakadumisest. "Seni suunduti ikka kontorist umbsesse spordisaali, otsides üha uusi treeninguvõimalusi või -stiile, mingeid imeasju, mis lõpuks koondusid tohutu tarbimise alla," täheldas treener.

"Tegelikult on oluline funktsionaalne liikumine, mis aitab sul hommikul voodist püsti ja igapäevatoimetustega hakkama saada! Heaoluhormoone toodab õues tegutsemine, mis vahepeal justkui ära unustati. Et D-vitamiini kehasse püüda, peaks iga päev päevavalguses liikuma. Tubaseks ja umbseks ei tohi jääda – siis tekib surutuse tunne ja vaimne tervis kannatab. Telerit ja sotsiaalmeediat võiks igapäevaelus vähem olla!"

Laadimine...Laadimine...